Meelteväline taju: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
7. rida:
Sõna populariseeris üks parapsühholoogia pioneere [[Joseph Banks Rhine]], kes uuris meeltevälist taju Duke'i ülikoolis 1920.-30. aastatel.
 
Teaduslike eksperimentidega ei ole meeltevälise tajuvõime olemasolu üheselt tuvastatud, kuigi meeltevälise taju kohta on olemas hulgaliselt anekdotaalseid tõendeid. Üks levinum meeltevälise taju katselise uurimise meetode on see, kus üks katseisik vaatleb suvalises järjekorras erinevate sümbolitega kaarte (nn [[Zeneri kaardid]]) ja teine püüab meeltevälise taju abil teel kindlaks teha, mis kaarti parasjagu vaadatakse. Nii selliste kui teiste eksperimentide käigus on saadud tulemusi, kus kokkulangevus ületab statistiliselt olulisel määral tõenäosusliku kokkulangevuse.
 
J.B.Rhine viis läbi korduvaid katseid erinevate isikutega, kes said Zeneri kaartidega tulemusi, mis kuni kaks korda ületasid juhuslikkust. Martin Gardner on aga väitnud, et üks või mitu Rhine'i assistenti olid petturid.