|
Peeter Päts oli põllumehe poeg, [[Nikolai Päts|Nikolai]], [[Konstantin Päts|Konstantin]] ja [[Voldemar Päts]]i vend.<ref name="ETBL" />
Lõpetas 1898 [[Pärnu linnakool]]i, 1901 [[Pihkva Maamõõtjate Kool]]i. Tutvus 1911 [[linnaplaneerimine|linnaplaneerimisega]] [[Peterburi]]s, [[Moskva]]s, [[Harkov]]is ja [[Kiiev]]is, 1912 Saksamaal ([[Berliin]]is jm). Õppis 1914 [[Dresdeni Tehnikaülikool]]is, siis [[Moskva Põllumajandusinstituut|Moskva Põllumajandusinstituudis]] ja 1921–221921–1922 TÜ-s [[metsandus]]t, lõpetas 1928 TÜ loodusteaduskonna geograafina, geograafiamagister (1928, TÜ), väitekiri "Eesti ja Läti Vabariigi vaheline piir" (Pärnu, 1927). Registreeritud maamõõtja (1935). Võttis osa [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõjast]], [[I maailmasõda|I maailmasõjast]] (ohvitserina Poola rindel, 1915–161915–1916 [[Tallinna merekindlus]]e [[topograaf]]i abi). Oli 1902–101902–1910 (vaheajaga) [[Grodno]] riigimaade valitsuse topograaf ning [[Tomsk]]is, [[Petrozavodsk]]is ja [[Vitebsk]]is maakorraldaja, 1910–141910–1914 ja 1918 [[Tallinna Linnavalitsus]]e maamõõduosakonna juhataja, 1918–201918–1920 Pärnu linna [[mõis]]ade ja metsade valitseja, [[Pärnu maakond|Pärnu maakonna]] [[komandant]] ning [[Pärnumaa rahvavägi|Pärnumaa rahvaväe]] ja [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülem, 1921–271921–1927 [[Eesti-Läti piirikomisjon]]i liige ja esimees, 1927–341927–1934 [[Petseri ja Narva-taguste maade kinnistuskomisjon]]i liige, 1934–351934–1935 [[Kadrioru park|Kadrioru pargi]] valitseja<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242453&img=era0031_005_0000369_00011_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=c35009aeb4becdbca1c6e5755f81955a</ref>, 1935–381935–1938 [[Põllutööministeeriumi Riigiparkide Valitsus]]e direktor, 1938–401938–1940 [[Loodushoiu- ja Turismi-instituut|Loodushoiu- ja Turismi-instituudi]] direktor.<ref name="ETBL" />
==Teadustöö==
Juhendas Kadrioru, [[Toila-Oru park|Toila-Oru]], [[Keila-Joa park|Keila-Joa]] ja [[Pühajärve park|Pühajärve pargi]] rekonstrueerimist. Korraldas aednikele ekskursioone ja õppereise Saksamaale jt riikidesse, saatis mh 1938 oma kulul kuus abiaednikku [[Riigi Kõrgem Kunstikool|Riigi Kõrgema Kunstikooli]] aiaarhitektuurikursustele. Juhtis looduskaitse- ja loodushoiuseaduste koostamist ning vastava kirjanduse väljaandmist. Aastaraamatu "Looduskaitse" (I 1937, II 1940) toimetajaid ja autoreid, koguteose "Võidupüha" (1938) kaasautor, ajakirjade "[[Eesti Looduskaitse]]" (1938–391938–1939) ning "[[Loodushoid ja Turism]]" (1939–401939–1940) peatoimetaja. Osales [[Eesti Loomakaitse Liit|Eesti Loomakaitse Liidu]] ja [[Tallinna Loomaaed|Tallinna Loomaaia]] asutamises. [[Looduseuurijate Selts]]i, [[Eesti Geodeetide Ühing]]u (1937–401937–1940 esimees) jmt organisatsioonide liige. [[Vabadusristi I liigi 3. järk]], [[Valgetähe III klassi teenetemärk]], [[piiskop Platoni 2. järgu aumärk|piiskop Platoni 2. järgu]] ja [[Läti Kolme Tähe II klassi aumärk]].<ref name="ETBL" />
==Viited==
|
