Redaktsioon: 15. märts 2015, kell 22:27 redigeeri Njsnvln 4 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 2535 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. juuli 2015, kell 22:15 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust P Milaano > Milano Uuem muudatus →
39. rida: Firenze vabariik moodustati [[1115]]. aastal, kui firenzelased tõusid üles [[Toscana]] markkrahvkonna vastu ja moodustasid [[kommuun]]i. Ajavahemikus [[1185]] kuni [[1197]] oli Firenze [[Saksa-Rooma riik\|Saksa-Rooma riigi]] võimu all. [[1532]]. aastal sai Firenze vabariigist Firenze hertsogkond. [[14. sajand\|14.]]–[[16. sajand]]il oli Firenze vabariik poliitiliselt, majanduslikult ja kultuuriliselt Euroopa esirinnas.<ref>{{cite web\|work=Britannica Concise Encyclopedia \|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/210642/Florence \|title=Florence (Italy) \|publisher=Britannica.com \|accessdate=26. jaanuar 2013}}</ref> Rajati esimesed [[manufaktuur]]id, võeti kasutusele palgatööjõud. Firenze oli koduks [[Dante Alighieri]]le, keda kutsutakse ka “itaalia keele isaks”, [[Francesco Petrarca]]~~’le~~le ja [[Giovanni Boccaccio]]~~’le~~le. [[1321]]. aastal asutas Firenze Vabariik [[Firenze ülikool]]i<!-- (''[[Studium Generale]]'' nimetuse all) -->. == Eellugu == 68. rida: [[1345]]. aastal toimus Firenzes esimene villakraasijate ([[itaalia keel]]es ''ciompi'') [[Streik\|streigi]]<nowiki>katse</nowiki>. [[1378]]. aasta juunis alanud ''ciompi''<nowiki>'</nowiki>de vastuhakk tõi Firenzes võimule linna ajaloo kõige [[Demokraatia\|demokraatlikuma]] valitsuse. [[31. august]]il said [[Piazza della Signoria\|Sinjoriia platsile]] kogunenud ''ciompi''<nowiki>'</nowiki>d lüüa teistelt [[gild]]idelt, kelle eesotsas oli [[lihunik]]e gild. ==Pangandus== [[1397]]. aasta oktoobris asutas [[Giovanni di Bicci de' Medici]] kuulsa [[Medici pank\|Medici panga]], mis kestis kuni [[17. sajand]]ini. Panga klientide seas oli ka [[Rooma paavst]]. Giovanni di Bicci de' Medici surma ajal [[1429]]. aastal olid pangal kontorid: Firenzes, [[Rooma]]s, [[Venezia vabariik\|Venezia]]s ja [[Genova]]s. [[Cosimo de' Medici]] juhtimisel, pärast [[1435]]. aastat laines pangakontorite võrk ka [[Pisa]]sse, [[~~Milaano~~Milano]]sse, [[Brügge]]sse, [[London]]isse, [[Avignon]]i ja [[Lyon]]i. [[1406]]. aastal allutati [[Pisa vabariik]], mis jäi firenzelaste võimu alla kuni [[Itaalia sõjad\|Itaalia sõdade]] alguseni [[1494]]. aastal. 90. rida: [[1509]]. aastal alistati pärast mitmekuist piiramist taas kord Pisa vabariik. Soderini kaotas võimu [[1512]]. aasta septembris, kui [[Paavstiriik\|paavstiriigi]] väed kardinal [[Leo X\|Giovanni de Medici]] juhtimisel vallutasid [[Cambrai liiga sõda\|Cambrai liiga sõja]] käigus Firenze ja taastasid Medicite võimu. ==1527. aasta vabariik== Medicite võim kukutati teist korda [[1527]]. aasta mais, [[~~Cognac'i~~Cognaci liiga sõda\|~~Cognac’i~~Cognaci liiga sõja]] ajal. Taaskehtestati [[1494]]. aasta põhiseadus. Kõrgemaks võimuorganiks sai 200-st kodanikust koosnev Suur nõukogu, mis valiti vana, demokraatliku süsteemi järgi. Firenzelased kapituleerusid [[1530]]. aasta [[12. august]]il, pärast 11 kuud kestnud piiramist, ning nõustusid Medicite tagasituleku ja valitsemiskorra ümberkorraldamisega. Vabariiklik valitsus saadeti laiali [[1532]]. aastal, kui paavst [[Clemens VII]] nimetas [[Lorenzo Tore]]da lapselapse Alessandro de' Medici "Firenze vabariigi hertsogiks", muutes seega vabariigi pärilikuks monarhiaks.

Firenze Vabariik: erinevus redaktsioonide vahel