Wisława Szymborska: erinevus redaktsioonide vahel

Pärast maailmasõja lõppu asus ta õppima [[Jagiello ülikool]]i [[kirjandus]]t, kuid vahetas eriala ja läks üle [[sotsioloogia]]sse. Ta hakkas osalema noorte kirjandusliikumises. Seal kohtus ta [[Czesław Miłosz]]iga, kes teda tugevalt mõjutas. [[1934]]. aasta märtsis avaldas Szymborska oma esimese luuletuse "''Szukam slowa''" ("Vaadates sõnu") päevalehes "Dziennik Polski" ning sellest ajast peale hakkas ta oma loomingut avaldama paljudes Poola väljaannetes.

Nagu paljud Poola intellektuaalid pärast maailmasõda, oli Szymborskagi [[kommunism|kommunist]] ja kuulus [[Poola Ühinenud Töölispartei]]sse. Ta kirjutas teoseid Lenini kiituseks ja Poola ülesehitustööst. [[1953]] kirjutas ta alla [[Poola Kirjanike Liit|Poola Kirjanike Liidu]] pöördumisele, millel 53 kirjanikku pooldasid näidiskohtuprotsessi Poola vaimulike üle. Kuid pikkamööda tekkisid Szymborskal sidemed [[dissident]]idega ja [[1966]] astus ta parteist välja. Juba [[1957]] tutvus ta Jerzy Giedroyciga, kes andis [[Pariis]]is välja poola [[emigrant]]ide kultuuriajakirja "Kultura", ja tegi sellelegi kaastööd.

1953 hakkas Szymborska tööle kirjandusülevaateajakirjas "Życie Literackie" ("Kirjanduselu") ja töötas seal kuni [[1981]]. aastani. Alates [[1968]] toimetas ta seal oma rubriiki ja paljud selles ilmunud artiklid on hiljem eraldi kogumikes välja antud. 1981–[[1983|83]] toimetas ta Krakówis ilmunud kirjadusteemalistkirjandusteemalist kuukirja "NaGlos". Selle aja paiku muutus Szymborska järjest opositsioonilisemaks, tehes järjest rohkem kaastööd Pariisi ajakirjale "Kultura" ja varjunime Stańczykówna all [[samizdat]]is ilmunud põrandaalusele ajakirjale "Arka". Ta tõlkis [[poola keel]]de ka [[prantsuse kirjandus]]t, eriti barokkpoeeti [[Agrippa d'Aubigné]]d.