Murre: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 27 baiti ,  6 aasta eest
P
üksikud stiili- ja rektsiooniparandused
P (Tühistati kasutaja D.Krasnov (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kruusamägi.)
P (üksikud stiili- ja rektsiooniparandused)
{{toimeta}}
'''Murre''' ehk '''dialekt''' on piirkondlik eripärane keelekuju. Murre erineb [[kirjakeel|kirjakeelest]] ja teistest murretest sõnade häälikkoostise, sõnade muutmise, [[sõnavara]] ja lausestuse poolest.
 
Paljude ühistunnustega murded moodustavad [[murderühm]]a. Murded jagunevad paikkondlike ([[Eesti]]s peamiselt [[kihelkond]]like) erijoontega [[murrak]]uteks.
 
Traditsiooniliselt peti murrete all peeti silmas kõigepealt territoriaalseid maamurdeid. Viimasel ajal on ilmunud suurelpalju hulgaluurimusi kalinnamurrete tööd linnamurretestkohta; sealhulgas arvatakse nende hulka arvatakseUSA USAlinnaelanikest linnaelanikeneegrite neegerkõnetkõne, kelle inglise keel olulisel määral erineb teistest ameerikalikeameerikalikest inglise keele variantidest.
 
Prantsuse lingvistid kasutavad termini "murre" kõrval ka terminit ''patua'' (''patois''), mis tähendab samuti lokaalselt piiratud kindlate elanikkondadeelanikkonnarühmade (peamiselt maaelanike) gruppide kõnet.
 
==Funktsionaalne käsitus==
Sotsiolingvistikas ja olmelisel tasandilolmetasandil vastandatakse murdeid standardsele ehk kirjakeelele. SellisestSellest vaatenurgast vaadates on murdele omased järgmised eripärad:
*sotsiaalne, vanuseline ja osaliselt sooline dialektikandjate ringi piiratus (näiteks vanema põlvkonna maapiirkonna elanikud);
*murremurde kasutussfääri piiramine perekondlike ning olmeolukordadega;
*pooldialektide moodustumine erinevate murrakute vastastikuse mõju tagajärjena ja sellega seotud murdesüsteemide elementide vahel toimuv suhete ümberkujunemine;
*dialektkõne iseärasuse nivelleerumine kirjakeele mõjul (massiteabevahendite, raamatute, haridussüsteemi jne kaudu) ja vahevormide moodustumine – näiteks, murdeliselt värvunud [[literatuurne kõne]].
 
==Lingvistiline käsitus==
SamalTeise ajaltendentsina eksisteerib ka teine tendents:nimetatakse murdeks nimetatakse keele suvalist teisenditkeeleteisendit, mis erineb teistest teisenditest. See tähendab, et inimene räägib mingisuguselmingit murdelmurret, erajuhulmis standardselon standardse [[literatuursel murdel|literatuurse murde]] erijuht.
 
SelliseSellises käsitusekäsituses raameseristatakse eksisteerivadstandardseid standardsed murdedmurdeid (või kirjakeeledkirjakeeli) ja traditsioonilisedtraditsioonilisi murdedmurdeid. Nende põhiliseks erinevuseks on asjaolu, et esimesi kasutatakse kirjas, toetatakse spetsiaalsetes instituutidesinstitutsioonides, õpetatakse koolides ning arvatakseneid paljupeetakse "korrapärasemaks" ("peamiseks") keelevormiks. MõnedesMõnes keelteskeeles on mitu standardset murret (selliselsel juhul räägitakse polütsentrilisest keelest või diasüsteemist).
 
Lingvisti jaoks ei eksisteeri "korrapärasemat" keelevormi ja lisaks sellele osutub üsna tihti info traditsioonilisest maamurdest palju väärtuslikumaks, võrreldes sellega, mis oli saadud literatuurse variandi põhjal.
136 803

muudatust