Nõlv: erinevus redaktsioonide vahel

Nõlv on [[reljeefielement]], mille kallak võib palju varieeruda suurtes piirides. Nõlva kallak võibja olla kaisegi suurem kui 90°. SelliselSel juhul on tegemist negatiivse kaldegakalde ehk nn rippuva pinnaga.

Nõlvast räägitakse tavaliselt [[Positiivne pinnavorm|positiivsete pinnavormide]] puhul. [[Org|Oru]] külgi nimetatakse oruveeruks. Nõlv on siiski üldisem nimetus ja haarab enda allahõlmab ka oruveeru. Tihtipeale ei olegi võimalik eristada mäe nõlva oru veerust eristada.

*2...52–5° väga lauged

*5...155–15° lauged

*15...3515–35° keskmiselt järsud

*35...4035–40° järsud

*45...6045–60° väga järsud

*60...8060–80° varingulised

*80...9080–90° vertikaalsed

Nõlvad võivad kujuneda nii [[Endogeensed protsessid|endo-]], kui ka [[Eksogeensed protsessid|eksogeensete protsesside]] tulemusel. Endogeensed on protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on [[Maa (planeet)|Maa]] siseenergia. Eksogeenseid protsesse hoiab käigus [[Päike]].

Nõlvade kulutus ehk [[denudatsioon]] on põhiline [[reljeef]]i kujundav tegur. Eksogeensete protsesside tulemusel tekkinud nõlvad on kulutuslikud ehk denudatsioonilised või kuhjelised ehk akumulatiivsed. Alati ei ole protsess siiski nii selge ning tuleb eristada ka kolmandat liiki nõlvu, milleks on kulutus-kuhjelised ehk denudatsioonilis-akumulatiivsed nõlvad. Näiteks [[Luide|luited]] ja [[rannavall]]id on tekkelt küll kuhjelised, kuid satuvad [[tuul]]te meelevalda ning on seetõttu ka kulutuslikud. Ka [[voor]]ed on tüüpilised kulutus-kuhjelised pinnavormid. Nad on nö.n-ö voolitud [[liustik]]u poolt.

Enamiku nõlvade kalded on koondunud teatud kitsastesse vahemikesse, näiteks 4...104–10°;, 19...2119–21°; 43...45ja 43–45°. Sellele huvitavale nähtusele ei ole rahuldavat seletust.