Tšehhi krooni maad: erinevus redaktsioonide vahel

[[LuxemburgiLuksemburgi dünastia|LuxemburgidLuksemburgid]], Tšehhi kuningad pärast Přemysliidide hääbumist aastal 1306, suurendasid taas märgatavalt Tšehhi maid: kuningas [[Jan Lucemburský|Jan Pime]] alistas enamuse Poola [[Sileesia Piastid|Piastide]] [[Sileesia]] hertsogeid, tema võimu tunnustas [[Poola kuningas]] [[Kasimir Kazimierz III Suur]] Suur aastal 1335 [[Trenčíni rahu]]ga. Ta sai Saksa kuningalt [[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)|Ludwig IV]] ka lääniõiguse [[Ülem-Lausitz]]i maadele [[Bautzen]]is (1319) ja [[Görlitz]]is (1329).

Kuningas Jani vanim poeg [[Karl IV|Karl]] valiti aastal 1346 [[Roomlaste kuningas|Roomlaste kuningaks]] ([[Karl IV]]) ja sai samal aastal pärast oma isa [[Böömimaa valitsejate loend|Tšehhi kuningaks]] (Karel I). LuxemburgiLuksemburgi dünastia jõudis oma võimu tippu, kui Karl krooniti aastal 1355 [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]]. Oma keiserliku võimuga kuulutas ta, et ühendatud Tšehhi maad peaksid ühte jääma, olenemata dünastilistest arengutest, isegi kui LuxemburgidLuksemburgid peaksid välja surema. Aastal 1367 ostis ta [[Alam-Lausitz]]i oma võõraspojalt [[Brandenburgi markkrahviltmarkkrahv]]ilt [[Otto V (Baieri)|Otto V]]. Nende koduse [[Luxemburgi krahvkond, hertsogkond ja suurhertsogkond|Luxemburgi krahvkonna]] kõrval valdas dünastia veelgi lahusolevaid keiserlikke lääne [[Madalmaad]]es, nagu [[Brabanti hertsogkond|Brabanti]] ja [[Limburgi hertsogkond|Limburgi]] hertsogkonnad, omandatud aastal 1355 Karli noorema poolvenna [[Václav I (LuxemburgLuksemburg)|Václavi]] abielu kaudu, samuti aastal 1373 ostetud [[Brandenburgi mark]]. Kuna nii Tšehhi kuningas kui ka Brandenburgi markkrahv määrati [[1356. aasta kuldbulla]]ga [[kuurvürst]]iks, said LuxemburgidLuksemburgid valimiskogus kaks häält, kindlustades Karli poja [[Wenzel (Saksa kuningas)|Wenzeli]] edu keisrivalimistel aastal 1376.

Kuningas Wenzeliga algas LuxemburgiLuksemburgi dünastia hääbumine. Ta ise tagandati Roomlaste kuninga kohalt aastal 1400; Brabant, Limburg (aastal 1406) ja isegi LuxemburgLuksemburg ise (aastal 1411) loovutati Prantsuse [[Valois-Burgundia dünastia]]le, samas [[Brandenburg]] läks aastal 1415 [[Hohenzollernid|Hohenzollernitele]]. Sellest hoolimata elas Tšehhi maade ühendvalitsemine üle [[hussiitide sõjad]] ja LuxemburgiLuksemburgi meesliini hääbumise seoses keiser [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismundi]] surmaga aastal 1437.

[[Ulászló II|Vladislav II]] [[Jagelloonid]]e dünastiast, Poola kuninga [[Kazimierz IV]] poeg, määrati Tšehhi kuningaks aastal 1471, samas okupeeriti krooni maad Moraavia[[Morava]], [[Sileesia]] ja Lausitzid[[Lausitz]]id rivaalitseva Ungari kuninga [[Mátyás I]] poolt. Aastal 1479 sõlmisid mõlemad kuningad [[Olomouc]]i lepingu, kusjuures Tšehhi krooni maade ühtsus jäi ametlikult muutmata ja monarhid kuulutasid teineteist ainsaks pärijaks. Pärast kuningas Mátyáse surma aastal 1490 valitses Vladislav Tšehhi krooni maid ja [[Ungari kuningriik]]i personaalunioonis.