Brandenburgi mark: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
42. rida:
[[1356. aasta kuldbulla]] järgi sai Brandenburgi markkrahv [[kuurvürst]]iks, valitsedes Brandenburgi kuurvürstiriiki (''Kurfürstentum Brandenburg''). [[1365]]. aastal suri Ludwig II ning võim läks tema vennale [[Otto V (Brandenburgi markkrahv)|Otto V]]-le. Ta müüs [[1367]]. aastal keisrile [[Alam-Lausitz]]i ja kaotas [[Wałcz]]i linna [[Poola kuningriik|Poola kuningriigile]].
 
===LuxemburgidLuksemburgid===
[[14. sajand]]i teisel poole üritas Karl IV, [[Luksemburgide dünastia]]st Brandenburgi markkrahvkonda oma suguvõsa valdusse saada. Brandenburgi kuurvürstikoht oleks [[LuxemburgideBrandenburgi dünastia|Luxemburgidelkuurvürst]]ikoht oleks Luksemburgidel, kellele kuulus juba [[Böömi kuningriik|Böömi kuurvürsti]] positsioon, aidanud kindlustada [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] keisriksvalimist. [[1373]]. aastal ostis Karl IV Otto V-lt 500 000 [[kulden|kuldna]] eest Brandenburgi margi. Markkrahviks määras ta oma alaealise poja [[Wenzel (Saksa kuningas)|Wenzeli]], kelle nimel ta ise valitsema asus. Karl tegi [[Tangermünde linnus]]est Brandenburgi kuurvürsti residentsi[[residents]]i.
 
[[Jobst Brandenburgist|Määrimaa Jobsti]] valitsusajal läks [[Neumark]] [[Saksa Ordu]]le. Wittelsbachide ja LuxemburgideLuksemburgide valitsusajal vähenes markkrahvide[[markkrahv]]ide võim ning kasvas kohalike aadlike mõju.
 
[[Pilt:Brandenburg_1600.png|thumb|250px|[[Hohenzollernid|Hohenzollerni]]te Brandenburgi markkrahvkond 1600 (punane), Brandenburgide markkrahvide valduste laienemine kuni 1688 (roosa)]]