Rotterdam: erinevus redaktsioonide vahel

Rotte jõe [[suue|suudmes]] asuvas [[madalsoo]]s oli asula juba 900. aasta paiku. 1150. aasta paiku tabas seda kanti [[uputus]], mis sundis elanikke kodude kaitseks tamme ehitama. Tänapäevase Nieuwe Maasi kaldale rajati Schielandi Suurveetamm. Rotte jõe tamm (hollandi keeles ''Rotterdam'') ehitati [[1260. aastad|1260. aastatel]] ja asus tänapäeva Hoogstraati kohal.

 

 

1350. aasta paiku valmis [[Rotterdami kanal]] (''Rotterdamsche Schie''), mis avas veetee Rotterdamist põhjapoolsetesse linnadesse. See kanal andis linnale suure arengutõuke ning muutis Rotterdami tähtsaks sadamaks, mille kaudu peeti ühendust Hollandi, [[Inglismaa]] ja [[Saksamaa]] linnadega.

[[Teine Maailmasõda|Teises Maailmasõjas]] ründas Saksamaa Hollandit [[10. mai]]l [[1940]]. [[Adolf Hitler]] oli lootnud Hollandi ühe päevaga vallutada, kuid [[Hollandi sõjavägi]] hakkas vastu. Karistuseks käskis Hitler [[14. mai]]l Rotterdami pommitada. [[Luftwaffe]] viskas linnasüdamele ligi 100 tonni pomme, mis tekitas linnas [[tuletorm]]i. 2,6 km² linna keskosas oli täielikult maatasa tehtud. Kokku hävitati 24 978 elumaja, 2320 kauplust, 775 ladu, 62 kooli ja 24 kirikut. Hukkunuid oli küll alla 1000, sest inimesed olid enamjaolt eelmiste päevade pommirünnakute tõttu ohutumatesse kohtadesse pagenud, aga kodutuks jäi 85 tuhat inimest. Saksamaa ähvardas samal viisil rünnata teisigi Hollandi linnu, mistõttu Hollandi valitsus [[15. mai|järgmisel päeval]] kapituleerus.

 

 

[[1968]] avati [[Rotterdami metroo]], mis valmimise ajal oli 5,9 kilomeetriga üks maailma kõige lühemaid, kuni [[1982]] avati teine liin. Tänapäeval on sellel 5 liini ja 62 jaama liinide kogupikkusega 78,3 km.