Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 24 baiti ,  4 aasta eest
P
Taivan > Taiwan
== Ajalugu ==
 
Nanjing on Hiina üks vanimaid linnu. Legendi järgi rajas [[Wu]] kuningas [[Fuchai]] [[495 e.m.a.]] tänapäeva Nanjingi alale [[linnus]]e nimega [[Yecheng]]. [[473 e.m.a.|473 e.m.a]] vallutas [[Yue riik]] Wu ja ehitas tänapäeva Nanjingi eeslinna Yuechengi linnuse (tänapäeval asub selle koha lähedal [[Zhonghua värav]]). [[333 e.m.a.]], pärast Yue vallutamist rajas [[Chu riik]] tänapäeva Nanjingi lääneossa Jinling Yi linnuse. [[Qini dünastia|Qini]] ja [[Hani dünastia]] ajal kutsuti seda Molingiks. Sellest ajast peale on linna korduvalt vallutatud, hävitatud ja taastatud.
 
Esimest korda sai Nanjing pealinnaks [[229]]. [[Wu kuningriik|Wu kuningriigi]] juht [[Sun Quan]] [[Kolme riigi ajastu]]l viis pealinna Nanjingi maa-alal asuvasse [[Jianye]]sse. Selle linna rajas ta [[211]] Jinling Yid laiendades. Ida-Wu võimu ajal oli Nanjing Hiina mitte üksnes poliitiline, vaid ka kultuuriline ja majanduslik keskus. Kuid Lääne-[[Jini dünastia]] vallutas Jianye juba [[280]] ja viis riigi pealinna taas põhja.
Mälestusmärgiks tolle aja hiiglaslikele ehitusprojektidele kujunes [[Yangshani kivimurd]], mis asub Nanjingi linnamüürist 15–10 km ida pool. Mingide dünastia kolmanda keisri [[Zhu Di]] käsul hakati rajama maailma kõrgeimat, 70 m kõrgust skulptuuri. See jagati kolmeks osaks, mis lõigati isegi valmis, kuid jäeti siis maha, kui taibati, et neid osi ei ole võimalik paigalt liigutada, veel vähem üksteise otsa tõsta. Need kolm osa on kõik tänapäevani säilinud ja kaitse all.
 
Nanjing jäi Hiina pealinnaks kuni [[1421]]. aastani, mil Zhu Di viis pealinna [[Peking]]isse. Hinnanguliselt oli Nanjing 1358–1425 maailma suurim linn, temamille elanike arv oli 1400. aasta paiku umbes 400 tuhat000.
 
Impeeriumi keskusena olid Nanjingil [[15. sajand]]i alguses laialdased välissuhted. Linnast pärines [[admiral]] [[Zheng He]], kes seilas niihästi [[India ookean|India]] kui [[Vaikne ookean|Vaiksel ookeanil]]. Seda linna külastasid välismaa diplomaadid, näiteks [[Borneo]] kuningas Boni, kes oma Hiina-visiidi ajal [[1408]] Nanjingis suri. [[Kuningas Boni haud]] koos kilpkonnakujulise [[steel]]iga avastati [[1958]] linnamüürist lõunas ja on praeguseks taastatud.
[[Esimene oopiumisõda|Esimese oopiumisõja]] ajal vallutasid Jiangningi [[Suurbritannia]] väed. Sõja lõpetas [[1842]] [[Nankingi rahu]].
 
Oopiumisõdade ajal puhkes [[taipingide ülestõus]]. Ülestõusnud vallutasid Nanjingi, muutsid selle oma pealinnaks ja nimetasid '''Tianjing'''iks, mis tähendab taevalikku või taeva pealinna. [[1864]] võtsid keisri väed linna tagasi ja korraldasid linlaste seas tapatalgutapatalgud, milles hukkus sada tuhat linlast. Nimelt oli keiser keelanud oma vägedel allaandmist vastu võtta isikutelt, kes räägivad lõunahiina murret.
 
[[1912]]. aasta jaanuaris puhkes [[Xinhai revolutsioon]], millega kuulutati välja [[Hiina Vabariik]]. Selle esimeseks presidendiks sai [[Sun Yatsen]] ja pealinnaks kuulutati Nanjing. Kuid Qingide dünastia kontrollis endiselt põhjas suuri alasid. Sellepärast sõlmisid revolutsionäärid leppe, millega Suni asemel sai presidendiks [[Yuan Shikai]] ja viimane keiser loobus võimust. Yuan käskis pealinna viia Pekingisse, oma võimubaasile lähemale.
[[1927]] kuulutas [[Kuomintang]]i juht generalissimus [[Chiang Kai-shek]] taas Nanjingi pealinnaks. Rahvusvaheliselt tunnustati seda sammu [[1928]], kui Kuomintang vallutas Pekingi. Järgmist kümmet aastat Hiina ajaloos nimetatakse [[Nanjingi kümnend]]iks.
 
[[1931]] vallutas [[Jaapan]] [[Mandžuuria]] ja [[1937]] alustas täiemahulist invasiooni Hiinasse. Algas [[Teine Jaapani-Hiina sõda]]. [[13. detsember|13. detsembril]] 1937 vallutas Jaapan Nanjingi ning detsembris-jaanuaris toimus Nanjingi (Nankingi) veresaun, kui Jaapani väed tapsid 40–30040 tuhat000 – 300 000 tsiviilisikut ja [[sõjavang]]i. Paar päeva enne linna langemist põgenes Chiang Kai-sheki valitsus 1300 km lääne pool asuvasse [[Chongqing]]i ja jätkas seal vastupanu vallutajatele. [[1940]] loodi Nanjingis [[kollaborant]]idest koosnev ja [[Wang Jingwei]] juhitav [[Nanjingi valitsus]]. Pärast Jaapani kaotust maailmasõjas asus Kuomintangi valitsus taas Nanjingi.
 
Hiina kommunistide sõjavägi eesotsas [[Mao Zedong]]iga vallutasid lõpuks kogu Mandri-Hiina. [[21. aprill]]il [[1949]] forsseerisid nad Jangtse ja [[23. aprill]]il vallutasid Nanjingi. Kuomintangi valitsus taganes algul Lõuna-Hiina mere ääres asuvasse [[Guangzhou]]sse, [[15. oktoober|15. oktoobril]] taas Chongqingi, [[25. november|25. novembril]] veel kaugemale läände [[Chengdu]]sse ja [[10. detsember|10. detsembril]] [[TaivanTaiwan|Taiwanile]]ile. Oktoobris kuulutati välja Hiina Rahvavabariik. Esialgu oli Nanjing provintsi õigustega kohalik omavalitsus, kuid muudeti kiiresti provintsi keskuseks ja on selleks jäänud tänapäevani.
 
[[Pilt:Nanjing skyline.jpg|pisi|Nanjing]]
 
Nanjing Shi on jaotatud 13 [[3. järgu haldusüksus]]eks: 11 [[linnarajoon]]iks ja 2 [[maakond|maakonnaks]]:
* [[Baixia linnarajoon]] (白下区)
* [[Gaochuni maakond]] (高淳县)
* [[Gulou linnarajoon]] (鼓楼区)