Redaktsioon: 24. juuli 2015, kell 12:01 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 787 muudatust P Hong Kong > Hongkong ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. juuli 2015, kell 12:06 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 787 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
5. rida: Trühvlid eelistavad [[savi]]kat ja [[lubi\|lubjarikast]], kergesti vett läbilaskvat pinnast, mis on neuraalse või kergelt aluselise [[pH]]-ga <ref>Karen Hansen (Spring 2006). K. Griffith: "Basidiomycota truffles: Cup fungi go underground". ''Newsletter of the FRIENDS of the FARLOW''. Harvard University. "Generally, truffles seems to prefer. warm, fairly dry climates and calcareous soils", 17. mai 2008</ref><ref>{{cite web \|url=http://bugs.bio.usyd.edu.au/Mycology/UsesOf_Fungi/primaryProduction/mushroomProd.shtml \|title=Mushroom Production \|accessdate=17. mai 2008 \|author= \|date=juuni 2004 \|work=Mycology – Uses of Fungi \|publisher=University of Sydney \|quote=The soil of the truffiere tends to be alkaline, calcareous, and well drained. \|archiveurl = http://web.archive.org/web/20080501070447/http://bugs.bio.usyd.edu.au/Mycology/UsesOf_Fungi/primaryProduction/mushroomProd.shtml <!-- Bot retrieved archive --> \|archivedate = 1. mai 2008}}</ref> Trühvliliike on ligikaudu 70 ning pooled neist on leitavad [[Euroopa]]s: [[Hispaania]]s, [[Prantsusmaa]]l ja [[Itaalia]]s on tuvastatud 21 erinevat trühvliliiki, mis kuuluvad perekonda ''[[Tuber]]'' (perekonda kuuluvaid seeni kutsutakse ka "päris trühvliteks"), kuid vaid mõned leitud liikidest on kõrgelt hinnatud toiduproduktid. Lisaks perekonnale ''[[Tuber]]'' leidub maa-aluse viljakehaga seeni ka mitmes teises omavahel kaugelt suguluses olevas seenerühmas. Näiteks hirvepähklid (perekond ''[[Elaphomyces]]'') ja juurepähklid (''[[Rhizopogon]]''), mille lähimad sugulased on vastavalt hallitusseened (''[[Penicillium]]'') ja tatikud (''[[Suillus]]''). Ümar maasisene viljakehavorm on [[evolutsioon]]i jooksul tekkinud sõltumatult vähemalt 30 suuremas seenerühmas.<ref name="Leho Tedersoo, Triin Naadel"/> Trühvlite väärtuslikkust mõisteti juba mitu sajandit tagasi – 18. sajandi [[gastronoom]] [[Brillat-Savarin]] täheldas, et trühvlid on "köögi [[teemant\|teemandid]]id". [[Hispaania]]s ja [[Prantsusmaa]]l peetakse enim väärtuslikuks ''[[Tuber melanosporum]]'' <nowiki>'</nowiki>it, mille müügihind on võrreldes teiste liikidega kõrgem. Lisaks turustatakse ~~järgneivaid~~järgmisi liike –: ''[[T. brumale]]'', ''[[T. aestivum]]'' ja ''[[T. magnatum]]''. Nende liikide hind on samuti märkimisväärselt kõrge, kuid siiski madalam kui ''[[T. melanosporum]]'' <nowiki>'</nowiki>i hind.<ref>Cecilia Cordero, Pablo Cáceres, Gloria González, Karla Quiroz, Carmen Bravo, Ricardo Ramírez, Peter D.S. Caligari, Basilio Carrasco, and Rolando García-Gonzales. "Molecular tools for rapid and accurate detection of black truffle (Tuber melanosporum Vitt.) in inoculated nursery plants and commercial plantations in Chile", Chilean Journal of Agricultural Reseach 71(3), juuli-september 2011</ref> 17. rida: Valge tühvel (''[[Tuber magnatum]]'') on pärit [[Itaalia]] põhjaosast [[Langhe]]' piirkonnast, mis asub [[Piemont]]e regioonis [[Alba (Itaalia)\|Alba]] linna lähedal. [[Itaalia]]s leiab valget trühvlit veel [[Molise]]'i regioonist [[Lõuna-Itaalia]]s ning [[San Miniato mäed\|San Miniato mägedest]] [[Toscana]]s. Samuti on tuvastatud valge trühvli olemasolu [[Horvaatia]]s, [[Istria poolsaar]]el asuvast [[Motovun]]i metsast [[Mirna jõgi\|Mirna jõe]] kaldal.<ref>[http://gastro.croatia.hr/Gastronomija/Regije/Jelo.aspx?idRegion=6&idMeal=45 ''Croatian National Tourist Board'']</ref> Tamme (''[[Quercus]]''), hariliku sarapuu (''[[Corylus avellana]]''), hariliku haava (''[[Populus tremula]]''), papli (''[[Populus]]'') ja pöögi (''[[Fagus]]'') juurtel moodustuvad valge trühvli viljakehad võivad kasvada kuni 12 cm-ni diameetrilt ning võivad kaaluda kuni 500 g, kuigi tavaliselt on leitavad viljakehad palju väiksemate mõõtmetega. Viljaliha on kreemika kuni pruunikasvalge tooniga.<ref name = "Carluccio03">{{cite book \| author = Carluccio A \| year = 2003 \| title = The Complete Mushroom Book \| publisher = Quadrille \| isbn = 1-84400-040-0 \| authorlink = Antonio Carluccio}}</ref> Itaalia valge trühvel on kõrgelt hinnatud ning on kõige suurema turuväärtusega. 2001. aastal oli ''T. magnatum''<nowiki>'</nowiki>i trühvlite kilohind 2000–4500 USD. Üks maailma suurimatest leitud trühvlitest kaalus 1,31 kilogrammi ning on kantud [[Guinnessi rekordite raamat]]usse. Selle leidis [[Giancarlo Zigante]] ja tema koer [[Horvaatia]]st, [[Buje linn]]a lähedalt.<ref>[http://www.guinnessworldrecords.com/records-11000/largest-truffle/ ''Guinness World Records''] "''Largest Truffle''"</ref> Rekordiliselt on ühe trühvli eest makstud 330 000 USD. 2007. aasta detsembris ostis [[Macau kasiino]] omanik [[Stanly Ho]] selle hiiglasliku summa eest 1,5-kilogrammise trühvli, mille oli avastanud [[Luciano Savini]] ja tema koer. See leiti [[Pisa]] lähedalt ning müüdi oksionil, mis peeti samaaegselt nii [[Macau]]s, [[Hongkong]]is ja [[Firenze]]s.<ref>{{cite news \| date=2. detsember 2007 \| url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/europe/7123414.stm \| title=Giant truffle sets record price \| publisher=[[BBC News]] \| accessdate=2. detsember 2007}}</ref> 2007. aasta novembris maksis Ho järjekordse summa: 330 000 USD kahe valge trühvli eest, millest üks kaalus ligikaudu kilogrammi. ''[[Tuber magnatum pico]]'' <nowiki>'</nowiki>t on eeskätt leitud [[Põhja-Itaalia\|Põhja-]] ja [[Kesk-Itaalia]]st, ''[[Tuber borchii]]'' <nowiki>'</nowiki> ehk valkja trühvli leviala hõlmab [[Toscana]]t, [[Romagna]]t, [[Marche]]d ja [[Molise]]'t. Kumbki neist pole nii aromaatse lõhnaga kui [[Piemonte]]st pärit trühvlid, kuigi [[Città di Castello’]] trühvlid olid [[Piemonte]] eksemplaride omadustele väga lähedal.<ref name="Carluccio03"/> ===Must trühvel=== 31. rida: ===Hiina trühvlid=== [[Hiina]] trühvel (''[[Tuber sinensis]]'', mõnikord nimetatud ka ''[[Tuber indicum]]'' <nowiki>'</nowiki>iks) on must talvetrühvel, mis pärineb [[Hiina]]st. Tänu nende rikkalikule kasvule eksporditakse hiina trühvleid läände, olles ''[[Tuber melanosporum]]'' <nowiki>'</nowiki>i halvema kvaliteediga asendajad. Mõned trühvlieksportijad või [[delikatessipood\|delikatessipoed]] müüvad odavamaid hiina trühvleid, mistõttu väheneb huvi mustade trühvlite vastu. Samuti turustatakse hiina trühvleid ka tegelikust hinnast palju kõrgema hinnaga, ''[[Tuber melanosporum]]'' <nowiki>'</nowiki>ina.<ref>"Truffle scams" in [http://www.thenibble.com/reviews/main/vegetables/truffle-glossary.asp#scams Truffles: An Overview and Glossary]. Retrieved 22. märts 2008.</ref> Teine liik hiina trühvleid kannab nime ''[[Tuber himalayensis]]'', mis on ''[[Tuber melanosporum]]'' <nowiki>'</nowiki>iga nii sarnane, et nende kahe eristamiseks on vaja kasutada [[mikroskoop]]i. ''[[Tuber himalayensis]]'' kasvab [[Himaalaja]] regioonis väga vähesel määral, kuna piirkond asub merepinnast liiga kõrgel. Seda trühvliliiki kohtab maailma turgudel palju harvemini kui ''[[Tuber sinensis]]'' <nowiki>'</nowiki>t. Kolmandat hiina trühvliliiki tuntakse kui hiina valget suvetrühvlit, millel pole veel teaduskeelset nime. ===Burgundia trühvel=== 38. rida: ===Teised liigid=== [[Pilt:Tuber oregonense 35390.jpg\|pisi\| ''[[Tuber oregonense]]''<nowiki>'</nowiki>i spoor]] Kaks vähem kasutatud trühvliliiki on must trühvel (''[[Tuber macrosporum]]'') ja Scorzone'i trühvel (''[[Tuber aestivum]]''). [[Ameerika Ühendriigid\|USA]] looderannikul kultiveeritakse mitmeid trühvliliike nii liigi säilimise seisukohast kui ka kaubanduslikel eesmärkidel. Tähelepanuväärsema osa moodustavad oregoni valged trühvlid (''[[Tuber oregonense]]'') ja ''[[Tuber gibbosum]]''. 50. rida: ===Antiikaeg=== Esmakordselt mainiti trühvleid [[neo-sumer]]ite kirjutistes, milles kirjeldati [[Amoriitide armee]] söömisharjumusi<ref>Chiera, E. : "Nos. 58 and 112", ''Sumerian Epics and Myths'', Chicago, 1934</ref>, ning hiljem [[Theophrastus]]e kirjutistes 4. sajandil e.m.a. Klassikalisel ajal arvati, et trühvlid on mõistatusliku päritoluga; [[Plutarchos]] ja paljud teised arvasid, et trühvlid moodustuvad niiskes mullas äikese tulemusena tekkiva soojusese mõjul, [[Juvenal]] spekuleeris, et äike ja vihm on vaid trühvlite moodustumisele kaasaaitavad tegurid. [[Cicero]] pidas trühvleid "maa lasteks", kuid [[Dioscorides]]e arvates olid need vaid [[juuremügarad]].<ref name="Ramsbottom53"/> [[Klassikaline ajajärk\|Klassikalisel perioodil]] saadi [[Itaalia]]st kolme liiki trühvleid: ''[[Tuber melanosporum]]''<nowiki>'</nowiki>it, ''[[Tuber magnificanus]]''<nowiki>'</nowiki>t ja ''[[Tuber magnatum]]''<nowiki>'</nowiki>it. Seevastu [[Rooma]]s kasutati vaid trühvlitega sarnanevaid ''[[Terfezia bouderi]]''<nowiki>'</nowiki> viljakehi, mis pärinesid [[Lesbos]]elt, [[Kartaago]]st ja eelkõige [[Liibüa]]st, mille [[kliima]] oli siis palju kuivem kui tänapäeval.<ref name="Ramsbottom53"/> ''[[Terfezia bouderi]]'' viljaliha on hele ja õrnroosa varjundiga. Erinevalt trühvlitest pole ''[[Terfezia bouderi]]'' ' viljakehadel maitset. [[Roomlased]] kasutasid kõrbetrühvlit maitse edasikandjana, kuna viljalihasse imenduvad seda ümbritsevad maitsed. ===Keskaeg===

Trühvel: erinevus redaktsioonide vahel