Poweri arhitektuur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P million > miljon |
||
1. rida:
{{vikinda}}
{{keeletoimeta}}
'''Poweri arhitektuur''' on termin, mis hõlmab selliste ettevõtete nagu [[IBM]], Freescale, AMCC, Tundra ja P.A. Semi
Mõistet “Poweri arhitektuur” ei tohi segi ajada eri põlvkondade “POWER-arhitektuuridega”, kus viimane tähistab tooteid, mis põhinevad POWER-i, PowerPC ja Celli arhitektuuridel. Poweri arhitektuur kirjeldab [[protsessori arhitektuur]]i, [[tarkvara]], tööriistakette, kommuuni ja lõpp-kasutaja rakendusi ega ole konkreetseid tehnoloogiaid või tooteid
== Mõisteid ==
15. rida:
!'''POWER'''
|(ingl.k '''P'''erformance '''O'''ptimization '''W'''idth '''E'''nhanced '''R'''ISC)
Jõudluse Optimiseerimine Täiustatud RISCga. IBM
|-
!'''PowerPC'''
27. rida:
|-
! '''Cell'''
| IBM, Sony ja Toshiba disainitud mikroprotsessori arhitektuur, mille üheks osaks on
|-
! '''
| Lai mõiste tähistamaks kõike mis on POWER, PowerPC ja Cell k.a tarkvara, tööriistakett ja lõpp-kasutaja rakendused. Need on käesoleva artikli teemaks.
|-
39. rida:
[[Pilt:PowerISA-evolution.svg|thumb|500px|POWER, PowerPC ja Power ISA-de arengud läbi aja]]
1992. aastal lõid Apple, IBM ja Motorola AIM alliansi, et arendada POWER protsessorist massturu versiooni. Selle tulemusena loodi PowerPC arhitektuur. See on modifitseeritud variant POWER arhitektuurist. Esimeseks PowerPC implementatsiooniks oli PowerPC 601, mis valmistati 1993. aastal. See oli suures osas loodud RSC-l ja leidis kiiresti tee Apple’i Power Mac arvutitesse ja [[IBM RS/6000]] süsteemidesse.
47. rida:
1990-ndate algul otsis IBM võimalust vahetada [[CISC]] disainil baseeruvad AS/400 miniarvutid RISC arhitektuuri vastu. Uue arhitektuuri arenduse koodnimeks oli “Amazon”. Insenerid, kes selle kallal töötasid andsid arhitektuurile nimeks PowerPC-AS (“Arenenud Seeria” või “Amazon Seeria”). PowerPC-AS sai RSC-l baseeruvaks mitme-protsessoriga serveri platvormiks. Arenduse jätkudes laiendas IBM-i uurimislabor RSC-d, et toetada 64-protsessori sidumist ja lisada [[AS/400]]-le spetsiifilisi omadusi. Selleks tulid juurde RS/6000 arendaja ning lisasid mõned POWER2 omadused. Kogu arendus lõppes sellega, et 1995. aastal tuldi välja 64-bitiste A10 ja A30 [[protsessor]]itega ning hiljem lisandus RS64 liin, mida kasutasid nii AS/400 kui RS/6000 süsteemid.
AIM Allians jätkas PowerPC arendamist 1997. aastani, tuues välja PowerPC protsessorite teise põlvkonna: PowerPC 602 TV-bokside ja mängukonsoolide tarbeks; PowerPC 603, mis oli suunatud
|title=PowerPC Book E v.1.0
|publisher=IBM
53. rida:
}}</ref> laienduse, mida kasutati sisseehitatud lahendustes: Motorola PowerQUICC protsessorites ja IBM-i PowerPC perekonnas.
AIM Alliansi viimane ponnistus oli kolmanda põlvkonna PowerPC 750 1997. aastal. Motorola ja IBM läksid pärast seda PowerPC arhitektuuri arendamisel eri teid. Nii arvuti kui ka sisseehitatud süsteemide turul leidsid “G3” protsessorid laialdast kasutust ja IBM jätkas
1998. aastal tuli välja POWER3, mis ühendas PowerPC ja POWER2 arhitektuurid, kuid seda kasutati vaid IBM-i RS/6000 serverites.
77. rida:
|title=AMCC ja Power arhitektuur
|publisher=IBM
}}</ref> Motorola/Freescale nimetas oma PowerPC perekonnad ümber vastavalt: e200, e300, e500 ja e600 ning kuulutas välja tuleva 64-bitise e700. Samal aastal asutas IBM koos 15 ettevõttega organisatsiooni Power.org, mille eesmärgiks on arendada
2005. aastal kinnitati Cell protsessori spetsifikatsioon,<ref name="cellbe100">{{cite web
83. rida:
|publisher=IBM
|url=http://www.ibm.com/chips/techlib/techlib.nsf/techdocs/1AEEE1270EA2776387257060006E61BA
}}</ref> mida olid IBM, Sony ja Toshiba neli aastat koos arendanud. Peamiselt kasutatakse seda Sony PlayStation 3-s. Cell protsessor kasutab üksikut 64-bitise
P.A. Semi litsentsis IBM-lt
Freescale ühines Power.org-iga 2006. aastal ja IBM tegi PowerPC 405 spetsifikatsiooni uurimisrühmadele ja akadeemiale vabalt kättesaadavaks.
94. rida:
|url=http://www.power.org/resources/downloads/PowerISA_203_Final_Public.pdf}}</ref> . Kõik varasemad PowerPC spetsifikatsioonid jäävad 64-bitise Power ISA-ga ühilduvaks. Lisaks kõigele muule lisab see spetsifikatsiooni VMX, virtualisatsiooni ja vahelduva pikkusega kodeerimistehnoloogia (VLE).
2006. aasta
Aprillis 2007
</ref> Mais 2007 laskis IBM välja oma
2007. aasta juunis said Power.org-i liikmed valmis Power ISA v.2.04<ref name="isa204">{{cite web
103. rida:
|publisher=Power.org
|url=http://www.power.org/resources/downloads/PowerISA_Public.pdf
}}</ref> spetsifikatsiooniga. Edasiminekud olid suunatud peamiselt serverirakendustesse ning virtualisatsiooni. 2007 aasta septembris näidati
http://www.power.org/news/pr/view?item_key=20eea4d0ce638d7641d7d04d529d9369fee9e280
</ref>
baseeruv
|title=Power ISA v.2.05
|publisher=Power.org
112. rida:
}}</ref>
2008. aasta aprillis muutis IBM oma
|title=Roadrunner ületab petaflopi barjääri
|publisher=[[IBM]]
120. rida:
}}</ref>
2008. aasta septembris anti roheline tuli POWER7-l põhineva superarvuti Blue Waters loomiseks.<ref>http://www.networkworld.com/community/node/32152</ref> Selle maksumuseks määrati 208
Power ISA v.2.06 spetsifikatsioon väljastati 2009. aasta veebruaris.
136. rida:
}}</ref>
2008. aasta juuni
== Kirjeldus ==
[[Pilt:PowerISA-processor.png|thumb|right|
Käsustiku arhitektuur on jagatud mitmesse eri kategooriasse ja iga komponent on kirjeldatud kui osa kategooriast. Iga kategooria omakorda asetub konkreetsesse raamatusse. Protsessorid implementeerivad neid kategooriaid. Mingite kindlate kategooriate implementeerimiseks on vaja erinevaid protsessorite klasse. Näiteks serveri klassiga protsessorid kasutavad kategooriaid nagu: ’’Server’’, ’’Baas’’, ’’Ujukoma’’, ’’64-bit’’ jne. Kõik protsessorid kasutavad Baaskategooriat.
Power on RISC
* Kolmkümmend kaks 32-bitist või 64-bitist
* Kuuskümmend neli 128-bitist Vektor Skalaar registrit (VSR-i) vektor-operatsioonideks ja
** Kolmkümmend kaks 64-bitist
** Kolmkümmend kaks 128-bitist Vektor registrit (VR-i) VSR-i osana
* Kaheksa 4-bitist Tingimus registri välja (CR-i) võrdluseks ja voo kontrolliks.
* Spetsiaalsed registrid: Loendur-register (CTR), Viidaregister (LR), Ajabaas (TBU, TBL), Alternatiivne Ajabaas (ATBU, ATBL), Akumulaator (ACC), Olekuregistrid (XER, FPSCR, VSCR, SPEFSCR).
156. rida:
== Kasutusvaldkonnad ==
Mõned näited, kus
=== Protsessorid ===
180. rida:
=== Operatsioonisüsteemid ===
* Linux
**Yellow Dog Linux Terra Softilt, mis on tehtud spetsiaalselt
* NetBSD, OpenBSD, FreeBSD ja OpenDarwin
* Classic Mac OS ning Mac OS X (Apple Inc.)
204. rida:
== Välislingid==
* [http://power.org Power.org]
* [http://www.ibm.com/power IBM-i
* [http://www.freescale.com/powerpc Freescale’i
* [http://www.amcc.com/powerpc/ AMCC PowerPC lehekülg]
* [http://www.mc.com/cell/ Mercury Cell BE lehekülg]
* [http://www.tundra.com/ Tundra
* [http://www.pasemi.com P.A. Semi
* [http://www.culturecom.com.hk/en/index.php?bx_vdragon Culturecom V-Dragon lehekülg]
* [http://www.genesippc.com/ Genesi
* [http://penguinppc.org/ Linux/PPC
[[Kategooria:Arvutiarhitektuur]]
|