Väike-Maarjas on sündinud [[Georg Lurich]] ning [[Kaido Höövelson]], sealses kihelkonnakoolis on õppinud [[A. H. Tammsaare]] ja õpetanud [[Jakob Liiv]].
Väike-Maarjas sadas [[1996]]. aastal 29. kuni 31–31. oktoobrini 57 tundi järjest. See on kehtiv [[vihm]]a kestvusrekord Eestis.
==Ajalugu==
[[14. sajand Eestis|14. sajand]]ist alates oli Väike-Maarja, [[Väike-Maarja kihelkond|Väike-Maarja kihelkonna]] keskus.
[[1873]]. aastal asutati VVäike-Maarjas [[kihelkonnakool]], mille [[kirikuõpetaja]] oli [[Ludwig Fankhaenel]] ja [[köster]] [[Woldemar Eichhorn]]. 1883. aastast oli kihelkonnakooli õpetajaks [[Riia õpetajate seminar]]i kasvandik [[Peeter Koit]]. 1901. aastal asutati VVäike-Maarjas tütarlastekool, mis ühendati 1907. aastal kihelkonnakooliga. Kihelkonnakooli õpetajad olid veel 14 aasta jooksul Jakob Liiv ja 12 aasta jooksul Märt Meos.
1896. aastal asutati VVäike-Maarjas kohaliku köstri Johan Kotli ja Vao valla kirjutaja Johannes Kooki ettevõtmisel, kohalik [[põllumeeste selts]], millele ehitati ka 1912. aastal seltsimaja. Seltsi esimees oli Willem Eichhorn ja tema abiks Jakob Liiv. Põllumeeste seltsi eestvõtmisel asutati 1909. aastal ka VVäike-Maarja Laenu-Hoiu ühisus, 1911. aastal Tarvitajate ühisus. 1900. aastal asutati VVäike-Maarja tuletõrje selts, 1920. õpetajate selts.
