Ökoturism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Valikulised grammatikaparandused.
P näpukad
2. rida:
 
== Terminid ==
Enamasti eristatakse mõisteid [[ökoturism]], [[loodusturism]] (ingl k ''nature tourism'') ja [[säästev turism]] (ingl k ''sustainable tourism''). Ökoturismi ja loodusturismi vahelisenevaheline oluline erinevus on see, et kui ökoturism peab esmatähtsaks sihtkoha igakülgset kaitset ja hoidmist, siis [[loodusturism]]i puhul ei pea see nii olema.<ref name="bfn"/> Säästev turism hõlmab aga kogu jätkusuutlikkusele orienteeritud turismikorraldust, seetõttu peavad mõned autorid ökoturismi säästva turismi allharuks.<ref name="grdc"/>
 
Ökoturismi on nimetatud ka keskkonnaturismiks, keskkonnasõbralikuks turismiks, ökoloogiliseks turismiks ja roheliseks turismiks.
8. rida:
==Põhimõtted==
[[Pilt:Elephant safari.jpg|pisi|Elevandisafari Jaldapara rahvuspargis Indias ]]
Terminit "ökoturism" kasutatakse ekslikult paljude loodusega seotud turismireiside puhul. TegelikkusesTegelikult saab ökoturismiks nimetada vaid reise, mille puhul on tähtsal kohal looduse ja kultuuri kaitsmine ja säilitamine, haridus, väikese mõjuga reisimine ning sotsiaalne ja kultuuriline panus reisi sihtkohtades. [[Rahvusvaheline Ökoturismi Ühendus]] (TIES – ''The International Ecotourism Society'') on loonud kriteeriumid, mille alusel saab reisi liigitada ökoturismiks. Kriteeriumide järgi on oluline:
* minimeerida negatiivne mõju,
* suurendada teadlikkust keskkonnast ja kultuurist,
16. rida:
* tutvustada reisijale sihtkohariigi poliitikat, keskkonda ja sotsiaalelu.<ref name="about"/>
 
Neid kriteeriumeid peaksid järgima lisaks ökoturismireiside korraldajatele ka kõik ökoturistid.<ref name="TIES"/> [[Rahvusvahelise Ökoturismi Ühendus]]e kriteeriumid on põhjalikumalt lahti seletanud [[Martha Honey]] ning neid on tunnustanud mitmedmitu rahvusvahelisedrahvusvahelist organisatsioonidorganisatsiooni ja ülikoolidülikooli. Honey lisas nendele kriteeriumidele veel inimõiguste ja demokraatia toetamise.<ref name="honey"/>
 
==Definitsioonid ja ajalugu==
Ökoturismi idee sai alguse 1960. aastatel, ökoloogide ringkondades hakati ökoturismi põhjalikumalt käsitlema 1970. aastatel.<ref name="cioe"/> Teadlased turismivaldkonnas hakkasid ökoturismi ideed aktsepteerima 1980. aastatel.<ref name="cioe"/>1990. aastatel tunnistati ökoturism kõige kiiremini kasvavaks turismisektoriks ning WTO (''World Tourism Organisation'') andmetel on ökoturism ka praegu kõige kiiremini kasvav turismisektor.<ref name="okoturism"/> Suur samm ökoturismi arengus oli 1998. aastal, kui [[ÜRO]] nimetas 2002. aasta ökoturismi aastaks.<ref name="un"/><ref name="hoe"/> Nüüdseks on ökoturismist saanud ülemaailmne nähtus.
 
Ökoturismi kontseptsiooni ja majandusharu areng on olnud väga kiire, seetõttu on üldine ja ühtne arusaam ökoturismist visa tekkima. Ökoturismil pole üht [[definitsioon]]i, kuna see peab sobima eri keskkondade, sotsiaalsete aspektide ja kultuuride jaoks. Näiteks ökoturism [[Austraalia]]s erineb palju ökoturismist [[Ecuador]]is. Selle tõttu on iskudisikud ja institutsioonid eri maades võtnud kasutusele definitsioone, mis üksteisega täpselt ei kattu. Selline definitsioonide paljusus tekitab aga segadust ja seega tuleks leida ökoturismile ühtne definitsioon.<ref name="okoturism"/>
 
[[David Fanell]] analüüsis 85 ökoturismi definitsiooni, mis olid kasutusel nii turismiäris kui ka akadeemilises kirjanduses. Ökoturismi definitsioonides sisaldus kõige rohkem viidet toimumiskohale, rohkuselt teisel kohal oli looduskaitse, kolmandal kultuur, neljandal kohaliku kogukonna tulu ja viiendal haridus. Olulisteks teguriteks ökoturismi mõiste arengus on selle üleilmne levik ning ökoturismi kui keerulise ja paljude huvigruppidega nähtuse olemasolu tunnustamine.<ref name="okoturism"/>
35. rida:
[[Pilt:Raudna jõgi-masterplaan-2008.jpg|pisi|Soomaal toimuvad suurvee ajal kanuumatkad]]
Ökoturismiga on Eestis tegeletud tõenäoliselt sama kaua kui turismiga. Ökoturismi tänapäevase kontseptsiooni maaletoojaks võib pidada Rootsi Ökoturismi ühendust eesotsas [[Jan Wigsteniga]], kes tutvustas maailmas Eesti ökoturismi potentsiaali.<ref name="okoturism"/>
Praegu tegeleb Eestis ökoturismiga [[Eesti Ökoturismi Ühendus]], mis kasvas välja kohaliku arengu programmi „Kodukant” alaprojektist. Aastatel 1994–961994–1996 oli see „Kodukandi ökoturismi algatus”. 1996. aastal 7. septembril 1996 loodi mittetulundusühing. Eesti Ökoturismi ühendus on „Kodukandi” liikumise liige ja ülemaailmse organisatsiooni (''The Ecoturism Society'') liige. Ühenduse eesmärk on teha koostööd, et arendada Eestis ökoturismi ja ühendada sellest huvitatuid, nii üksikisikuid kui ka organisatsioone.
 
Lisaks Ökoturismi Ühendusele moodustas 2008. aastal [[Tallinna Ülikool]] koos 11 ettevõttega [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus]]e (EAS) klastriprogrammi raames ökoturismi klastri. Klastri eesmärkideks on parandada ökoturismitoodete kvaliteeti ja tõhustada turundust välisturgudel, et saavutada Eesti ökoturismi rahvusvaheline tuntus.<ref name="okoturism"/><ref name="klaster"/> Ökoturismi klaster oma missiooniks seadnud "Loodus- ja kultuuripärandi jätkusuutliku kasutamise ja tutvustamise turismitoodete kaudu, kujundades inimeste väärtushinnanguid ja elustiili."<ref name="klaster"/>
 
Eestis on loodud ökoturismi põhimõtetele vastavate turismitoodete kvaliteedimärgis EHE (Ehtne ja Huvitav Eesti), mida hakati 2000. aastal välja andma.<ref name="okoturism"/><ref name="ehe"/> EHE-märgise eesmärgiks on Eesti turismi kvaliteedi tõstmine ja ökoturismi propageerimine. EHE-märgise väljaandja on Eesti Ökoturismi Ühendus koostöös ühendusega Eesti Maaturism, [[EAS|EAS-]]i Turismiarenduskeskusega, „Kodukandi” liikumisega ja [[Eestimaa Looduse Fond]]iga<ref name="ehe"/>. EHE-märgis antakse tunnustatud turismiettevõttelt pärinevatele toodetele.
 
Eestil on suur potentsiaal ökoturismisektoris, kuid valdav osa teenusepakkujatest tegeleb sellega hobi korras oma põhitöö kõrvalt, seega on ka Eesti ökoturismiteenus väga ebaühtlase kvaliteedi ja hinnaga.<ref name="okoturism"/>