Redaktsioon: 19. märts 2013, kell 20:53 redigeeri Addbot (arutelu \| kaastöö) 47 247 muudatust P Robot: muudetud 18 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. juuli 2015, kell 21:22 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 787 muudatust P Hong Kong > Hongkong Uuem muudatus →
5. rida: Tavaliselt hõlmab see kas [[arvutivõrk]]ude, [[internet]]i või digitaalsete kaardisüsteemide kasutamist. [[Elektrooniline fondide ülekanne]] (EFT), [[otsekorraldus]]ed, [[kulla digitaalvaluuta]] ning [[virtuaalne valuuta]] on kõik elektronraha näited. Ühtlasi on see ka ühine termin mida kasutatakse nii [[finantskrüptograafia]] kui ka seda võimaldavate tehnoloogiate puhul. Samas kui elektronraha on olnud krüptograafidele huvitavaks probleemiks (vaadakem näites [[David Chaum]]i või [[Markus Jakobsson]]i töid) tänase päevani, on e-raha kasutamine olnud siiski suhteliselt tagasihoidlik. ==Elektroonilise raha süsteemid== On loodud erinevaid e-raha süsteeme. Ettevõtte poolt väljastatava privaatraha turvalisuse tõstmiseks võidakse selle tagatisena kasutada näiteks [[kuld]]a. Märkimisväärne arv elektronrahasüsteeme kasutab "omanikuta" kaarditehinguid, et tagada kiire tehing ning anda maksjale rohkem enesekindlust tagades tema elektronrahakoti puutumatuse tehingu ajal. ===Tsentraliseeritud süsteemid=== Tsentraliseeritud e-raha käibelolek tugineb usaldusele ühe konkreetse asutuse vastu. Siia kuuluvad näiteks [[PayPal]] ja [[WebMoney]]. Ka [[ajapangandus]]t ning [[KKTV\|kohalikku kaupade ja teenuste vahetussüsteemi]] (ingl.k. LETS) võib nimetada tsentraliseeritud rahasüsteemideks, sest nende toimimise eest vastutab tavaliselt mõni organisatsioon. Kui pidada kõige olulisemaks aga võimet raha juurde luua, on [[KKTV]] ja [[ajapangandus]]e puhul tegemist detsentraliseeritud süsteemiga, sest raha luuakse juurde iga toimunud tehinguga, mitte tsentraalse asutuse poolt. ===Detsentraliseeritud süsteemid=== 22. rida: ===Veel e-raha süsteemi näiteid=== Üks haruldane läbimurre on toimunud siiski aga [[~~Hong Kong~~Hongkong]]i [[~~Octopus~~Octopusi kaardisüsteem]]iga, mis alustas kui läbisõidu maksesüsteem, ent kasvas siis laialdaselt kasutatavaks elektronrahasüsteemiks. Londoni transpordi kaardisüsteem Oyster jääb oma põhiolemuselt ent siiski tavaliseks ettemakstud reisipiletiks. Väga sarnane ~~Hong~~Hongkongi ~~Kongi~~Octopusi ~~Octopus kaardile~~kaardiga on ka [[Singapur]]i elektronraha programm, mis on samuti mõeldud avalikule transpordile ([[pendelrong]], bussid jne) ning põhineb isegi samal süsteemil ([[FeliCa]]). [[Madalmaad]]es on ~~samuti ellu viidud~~kasutusel elektronrahasüsteem~~, mis on tuntud kui~~ [[Chipknip]] ~~ning~~, millel on samuti üldine otstarve ~~ning~~ja OV-Chipkaart tollimaksude kogumiseks. Aastal 1995 loodi Belgias firma ~~nimega~~ Proton, mis tegeles maksude korraldamisega. Selle omanikeks olid 60 Belgia [[emissioonipank]]a. ==Vaata ka==

E-raha: erinevus redaktsioonide vahel