Sigulda ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
→‎Ajalugu: link par
60. rida:
[[1224]]. aastat peavad mõned baltisaksa ajaloolased linnuse rajamise aastaks.<ref>[http://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&pg=PA321&dq=Kirchspiel+Segewold&hl=en&sa=X&ei=T_uiU-yvHMe_ygPzgoHIAw&ved=0CE8Q6AEwBg#v=onepage&q=Kirchspiel%20Segewold&f=false, Hagemeisters Geschichte, lk. 168]</ref> Tõenäoliselt alustas ordumeister Volkwin von Naumburg zu Winterstätten ([[Volquin]]) tollal siiski suuremamahulisi ümber- või juurdeehitustöid. Linnuse külje alla tekkinud asulat on esimesena maininud [[Liivimaa vanem riimkroonika]].
 
[[1225]] sügisel külastas Siguldat parasjagu Liivimaal asju korraldav [[paavsti legaat]] [[Modena piiskop [[Wilhelm Modenast|Wilhelm]], kes manitses seal rahu pidama nii liivlasi kui sakslasi.<ref>Henriku Liivimaa Kroonika. Richard Kleis. Tallinn, "Eesti Raamat", 1982 a. lk. 259</ref> Linnust on iseloomustatud tugevalt kindlustatuna.<ref>© В. Чантурия, Й. Минкявичюс, Ю. Васильев, К. Алттоа, Белоруссия-Литва-Латвия-Эстония, «Искусство», М., 1986 г.</ref> Samal aastal on oletatav [[kihelkonnakirik]]u ehitamise aeg ja legaadi poolt kihelkonna asutamine.<ref>[http://books.google.ee/books?id=w9o260GsJdMC&pg=PR15&dq=Kirchspiel+Segewold&hl=en&sa=X&ei=YCKjU575MYLMygOml4CQAw&ved=0CCMQ6AEwATgK#v=onepage&q=Kirchspiel%20Segewold&f=false, Historisches Ortslexikon, Feldmann, von Zur Mühlen, lk. 574]</ref>
 
[[1227]], pärast [[Põhja - Eesti|Põhja-Eesti]] allutamist, moodustas Mõõgavendade Ordu 6 pealinnuse – Riia, Võnnu, [[Aizkraukle]], Sigulda, [[Viljandi]] ja [[Tallinn]]a – juurde rüütlikonvendiga nn. provintsimeistri ametikoha, kes valitses linnuse ümbruskonda.<ref>[http://books.google.ee/books?id=AwOIumlVlBUC&pg=PA119&dq=Kirchspiel+Segewold&hl=en&sa=X&ei=8hGjU-KXAYu9ygPAxYGwCA&ved=0CF8Q6AEwCA#v=onepage&q=Kirchspiel%20Segewold&f=false, Verfassung und Vervaltung des Deutschen Ordens, lk. 118]</ref>