Sigulda ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
→Ajalugu: link par |
||
60. rida:
[[1224]]. aastat peavad mõned baltisaksa ajaloolased linnuse rajamise aastaks.<ref>[http://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&pg=PA321&dq=Kirchspiel+Segewold&hl=en&sa=X&ei=T_uiU-yvHMe_ygPzgoHIAw&ved=0CE8Q6AEwBg#v=onepage&q=Kirchspiel%20Segewold&f=false, Hagemeisters Geschichte, lk. 168]</ref> Tõenäoliselt alustas ordumeister Volkwin von Naumburg zu Winterstätten ([[Volquin]]) tollal siiski suuremamahulisi ümber- või juurdeehitustöid. Linnuse külje alla tekkinud asulat on esimesena maininud [[Liivimaa vanem riimkroonika]].
[[1225]] sügisel külastas Siguldat parasjagu Liivimaal asju korraldav [[paavsti legaat]]
[[1227]], pärast [[Põhja - Eesti|Põhja-Eesti]] allutamist, moodustas Mõõgavendade Ordu 6 pealinnuse – Riia, Võnnu, [[Aizkraukle]], Sigulda, [[Viljandi]] ja [[Tallinn]]a – juurde rüütlikonvendiga nn. provintsimeistri ametikoha, kes valitses linnuse ümbruskonda.<ref>[http://books.google.ee/books?id=AwOIumlVlBUC&pg=PA119&dq=Kirchspiel+Segewold&hl=en&sa=X&ei=8hGjU-KXAYu9ygPAxYGwCA&ved=0CF8Q6AEwCA#v=onepage&q=Kirchspiel%20Segewold&f=false, Verfassung und Vervaltung des Deutschen Ordens, lk. 118]</ref>
|