Erinevus lehekülje "Dodekafoonia" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 25 baiti ,  4 aasta eest
P
resümee puudub
P
'''Dodekafoonia''' ehk '''kaksteisttoontehnika''' ehk '''kaksteisthelitehnika''' ehk '''helikõrguste serialism''' on [[muusika]] [[kompositsioonimeetod]], mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne12 [[võrdtempereeritud häälestus]]es heli võrdne kasutamine. Dodekafoonia üks rajajaid oli [[Arnold Schönberg]] ning dodekafoonia tekkimisele aitas kaasa [[tonaalsus]]e lagunemine ja [[atonaalsus]]e tekkimine 20. sajandi alguse muusikas.
 
Muusika ajaloosMuusikaajaloos kujunes dodekafoonia [[seriaalne meetod|seriaalse meetodi]] esimeseks rakendusfaasiks: heliteose loomisel on aluseks kindla järjestusega helide [[rida (muusika)|rida]] ehk [[helikõrgus]]te [[seeria (muusika)|seeria]]. N-ö "range dodekafoonia" puhul koosnevad helide read kõigist kaheteistkümnest võrdtempereeritud häälestuses helist. Võimalikud on ka vähem või rohkem kui kaheteistkümnehelilised read:
*[[hüpokromaatiline rida]] – reas on vähem kui kaksteist12 võrdtempereeritud häälestuses heli,
*[[hüperkromaatiline rida]] – reas on enam kui kaksteist12 võrdtempereeritud häälestuses heli.
 
Dodekafoonias hakati kasutama paljusid [[seriaalne meetod|seriaalse meetodi]] põhimõtteid:
Tonaalsete kesete tekkimise vältimiseks järgiti põhimõtet, et rea järgmine läbiviimine võib alata alles siis, kui eelmine on lõpule jõudnud.
 
[[Eesti heliloojad|Eesti heliloojatest]] on 1960–701960.–1970. aastatel dodekafoonilist muusikat kirjutanud näiteks [[Arvo Pärt]], [[Jaan Rääts]], [[Jaan Koha]] ja [[Veljo Tormis]].
 
==Vaata ka==
105 060

muudatust