Erinevus lehekülje "Vietnam" redaktsioonide vahel

Lisatud 248 baiti ,  4 aasta eest
resümee puudub
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel oli Vietnam kaheks jagatud, pärast [[Vietnami sõda]] ([[1962]]–[[1975]]) ühendas kommunistlik [[Põhja-Vietnam]] riigi taas. Tänapäeval on Vietnam üheparteiline riik, mida juhib [[Vietnami Kommunistlik Partei|kommunistlik partei]]. Alates [[1986]]. aastast on valitsus järginud liberaalset, [[doi moi]] (uuendamise) nime all tuntud majanduspoliitikat.
 
==Haldusjaotus==
==Poliitiline areng==
[[Pilt:VietnameseProvincesMap.png|pisi|Vietnami provintsid]]
Vietnami [[1. järgu haldusüksus]]teks on 58 provintsi (''tỉnh'') ja 5 keskalluvusega linna (''thành phố'').
*[[An Giang]]
*[[Bà Rịa–Vũng Tàu provints]]
*[[Quảng Bìnhi provints]]
 
==Poliitiline areng==
1996. aasta keskel toimunud kommunistliku partei 8. kongressil tehti ettepanekuid partei ümberkujundamiseks. Partei juhtkond, kes 1950-70 võitles prantslaste ja ameeriklaste vastu, ei soovi poliitika demokratiseerimise oludes võimust loobuda.
Vietnam toimib ikka veel endise, kommunistliku elukorralduse järgi. 146-liikmeline keskkomitee valib 17-liikmelise poliitbüroo. Kõrgeim võimuorgan on uue poliitbüroo alaline komitee. Võimu jagub ka allapoole riigiettevõtete juhtidele, kes kõik on partei liikmed. Ent sellise seaduslikkuse hoidmine ilma majandusideoloogia keskse programmita ei ole kerge. Tuntakse muret sellepärast, et partei on saamas lihtsalt nn. võimuparteiks. Ometigi ollakse ka reformi vastu, sest kardetakse, et kolhooside ja riigiettevõtete kaotamisega libiseb käest otsustav võimuhoob.
 
==Majandus==
Mõni vaatleja peab Vietnami juba järgmiseks Aasia tiigriks. See on alles kauge tulevikunägemus, ehkki eeldusi on kindlasti. Täieliku turumajanduse saavutamise aluseks on peamiselt põhjaosas paiknevate maavarade varud ja kapitalipuuduses vaevlevale majandusele lääneriikidelt antav abi. Põhimured on erasektori arendamine ja inflatsiooni talutaval tasemel hoidmine. Valitsuse rahaliste vahendite õigele alusele viimiseks on vaja rakendada uut maksukorraldust. Isegi enne Nõukogude Liidu lagunemist oldi Vietnamis veendunud, et tsentraliseeritud plaanimajandusel on raskusi. Eraettevõtluse ergutamine algas 1988. aastal. Enamik raha paigutatakse nafta- ja gaasitööstusesse, turismi, kinnisvarasse ja kergetööstusesse.
 
===Tugevad küljed===
Mitmekülgsed varud. Soodne asend Ida-Aasias.palju odavam tööjõud kui teistes NIC-des, näiteks Malaisias ja Tais.
 
===Nõrgad küljed===
Nõrgad majandusettevõtted teevad täielikule turumajandusele ülemineku raskeks. Tohutu suur sõjajärgne taastamistöö. Sõltuvus lääneriikide, Jaapani ja Hiina abist.
 
===Lühikokkuvõte===
Mõni vaatleja peab Vietnami juba järgmiseks Aasia tiigriks. See on alles kauge tulevikunägemus, ehkki eeldusi on kindlasti. Täieliku turumajanduse saavutamise aluseks on peamiselt põhjaosas paiknevate maavarade varud ja kapitalipuuduses vaevlevale majandusele lääneriikidelt antav abi. Põhimured on erasektori arendamine ja inflatsiooni talutaval tasemel hoidmine. Valitsuse rahaliste vahendite õigele alusele viimiseks on vaja rakendada uut maksukorraldust. Isegi enne Nõukogude Liidu lagunemist oldi Vietnamis veendunud, et tsentraliseeritud plaanimajandusel on raskusi. Eraettevõtluse ergutamine algas 1988. aastal. Enamik raha paigutatakse nafta- ja gaasitööstusesse, turismi, kinnisvarasse ja kergetööstusesse.
 
==Välispoliitika==
 
Majanduse liberaliseerimine on Vietnami ja USA suhteid parandanud. 1993. aastal tühistas Washington lõpuks abi embargo, lubades Maailmapangal alustada investeerimist ümberkujundamisse ja USA kompaniidel üritada lepinguid saada. Täielikud diplomaatilised suhted kehtestati 1995. aasta keskel. Pärast Vietnami väeosade väljaviimist naaberriigist Kambodžast 1989 paranesid suhted Hiinaga, ehkki piirivaidlused on endiselt pingeallikaks. Punaste khmeeride rünnakud Kambodžas elavate vietnamlaste vastu on rikkunud Vietnami ja Kambodža suhteid.
 
106 030

muudatust