Burundi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P kasvatakse > kasvatatakse |
|||
68. rida:
Burundi lääneosas on põhja–lõunasuunaline [[Mweri ahelik]], mille keskmine kõrgus merepinnast on 2000–2500 m. Selles ahelikus on ka riigi kõrgeim tipp, mis on eri andmetel [[Karonja mägi]] (üle 2760 m {{lisa viide}}, teistel andmetel 2685 m<ref>{{netiviide | URL =http://encyclopedia.jrank.org/Cambridge/entries/026/Burundi.html | Pealkiri =Online Encyclopedia | Keel =inglise }}</ref>), [[Mweri mägi]] (2670 m{{lisa viide}}) või [[Heha mägi]] (2670 m)<ref>EE 15. köide, lk 120</ref>. Mweri ahelik on [[Kesk-Aafrika murrang]]u perifeerne osa, mis on kerkinud. Piirkonnas on rida piklikke ahelikke ja palju üle 2500 m kõrgusi massiive. Mweri ahelikust idas on rida 1500–2000 m kõrgusi kiltmaid.
Tansaania piirini idas laskuvad mäenõlvad laugjalt. Idas on [[Mosso nõgu]], kirdes [[Bugesera nõgu]]<ref name=newfocus>B. Gryseels, L. Nkulikyinka, E. Kabahizi, E. Maregeya. [http://www.irinnews.org/report.aspx?ReportId=72543 A new focus of ''Schisostoma mansoni in the highlands of Burundi]. – ''Ann. Soc. belge Méd. trop.'', [[1987]], 67, lk 247–257.</ref>
Lääne poole langevad nõlvad järsult. Seal on [[Rusizi]] jõe ja [[Tanganjika järv]]e vahelised kitsad [[madalik]]ud, mis moodustavad Burundi madalaima osa (alla 1000 m). Need [[tasandik]]ud on osa [[Aafrika murranguvöönd]]ist ([[Ida-Aafrika riftivöönd]]ist). Riigi madalaim maismaaosa ja ainus madal tasandik on 780–1000 m kõrgusel paiknev [[Imbo tasandik]] kitsa ribana riigi läänepiiril<ref name=newfocus/>. [[Rusizi jõgi]] suubub [[Tanganjika järv]]e, mille pind asub umbes 770 m kõrgusel merepinnast. Ka Tanganjika järv asub [[alang]]us. Nõlvad langevad ka lõuna poole. Kiltmaa kaguserva kõrval on veel üks kõrgem piirkond, mille nõlv laskub järsult [[Kumoso nõgu|Kumoso nõkku]].
396. rida:
====Maaharimine====
Peamine kaubanduslik põllukultuur ja eksportartikkel on [[kohvipuu]] ([[Kohviuba|kohvioad]] moodustavad 90% ekspordist). Kohvi kasvatavad [[hutud]], töötlevad ja turustavad aga [[tutsid]]. Kaubaks kasvatatakse ka [[teepõõsas]]t ja [[puuvill]]a. Oma tarbeks kasvatatakse [[uba|ube]], [[maniokk]]i, [[mais]]i, [[riis]]i, [[bataat]]i, [[jamss]]i, [[maapähkel|maapähkleid]], [[hernes]]t ja [[sorgo]]t. Kasvatatakse ka [[banaan]]e, [[sojauba|soja]], [[aafrika õlipalm]]i ja [[suhkruroog]]u. Jamssi, maniokki, riisi, bataati ja ube kasvatatakse madalamatel nõlvadel. Kõrgemal
Toidu tootmine on maa nappuse ja mulla viljakuse vähenemise tõttu katastroofiliselt vähenenud.
Tähtsamad ekspordikultuurid on kohv ja tee. 1980ndate lõpus muutus oluliseks ekspordiartikliks [[puuvill]], kuid 1990ndate keskel selle tootmine langes järsult. Ka suhkrut jääb ekspordiks veidi üle. Suurema osa kohvist moodustab araabika. Kohvi kasvatab umbes miljon väiketalupoega. 2000. aastal moodustas kohv umbes 70% riigi ekspordituludest, tee umbes 25%. Tootmine, eriti kohvitootmine on
====Karjakasvatus====
| |||