Laskesport: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P Argentiina > Argentina |
||
8. rida:
Esimesed MM-võistlused korraldati [[1897]]. aastal [[Lyon]]is. Kavas oli laskmine [[vabapüss]]ist 300 meetri kauguselt lamades, põlvelt ja püsti. Selles harjutuses esikohale tulevale meeskonnale andis [[Argentina]] kindral [[Pablo Riccer]] [[1903]]. aastal igavesti rändavaks auhinnaks 28 kg kaaluva hõbedast nn Argentina karika ''Copa Argentina''. Karika on üldse võitnud 8 riigi sportlased, nendest kõige rohkem (20 korda) on selle võitnud Šveitsi laskurid. USA (10 võitu); NSV Liit (6 võitu); Eesti, Soome (2 võitu); Valgevene, Tšehhi ja Norra 2006. aastal (kõigil 1 võit).
Üheksast esimeste nüüdisaegsete olümpiamängude kavas olnud spordialast oli 1896 Ateenas kõige rohkem osalejaid just laskmises.
14. rida:
[[Pilt:Shooting 1900.jpg|pisi|Laskevõistlus 1900. aasta olümpiamängudel]]
[[Pilt:Nancy Johnson (sport shooter) 4.jpg|pisi|USA laskesportlane Nancy Johnson 2000. aasta olümpiamängudel Sydneys]]
[[1900]]. aastal lisati MM-võistluste programmi laskmine vabapüstolist, [[1911]]. aastal armeepüssist ja [[1929]]. aastal väikepüssist. 1929. aastal võeti kavva ka hirvelaskmine. [[1897]]–[[1914]] ja [[1921]]–[[1931
[[1907]]. aastal asutati Zürichis [[Rahvusvaheline Laskmisliit]] (Union Internationale de Tir, UIT, inglise keeles ISSF), mille peakorter asub [[München]]is.
|