Korporatsioon Vironia ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P Los Angelesi > Los Angelese |
||
12. rida:
=== Korp! Vironia Riias ===
Saanud teiste Riia korporatsioonide tunnustuse osaliseks ja C!C! liikmeks, asus Vironia aktiivselt kaasa lööma kohalikus üliõpilaselus. Sajandi alguse Riias oli haritud seltskonna suhtluskeeleks saksa keel, mida rääkisid sageli omavahel ka mittesakslased. Algusest peale üritati Vironias saavutada olukorda,
Kevadel 1909 lahkusid poliitilisel pinnal tekkinud vastuolude tõttu Vironiast 8 liiget, kes lõid Riia Eesti Üliõpilaste Seltsi, hilisema Liivika.
26. rida:
Esimesel teatel, et [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooniväed]] jätavad maha Eesti, vabastades piire, mida nemad seni olid kaitsnud ja et Vene enamlaste väed juba sakslastele on kallale tunginud, ning ainult ootavad soodsat hetke Eesti ründamiseks, kutsuti Vironia ruumidesse 30. novembril [[1918]] ajaviitmata kokku koosolek, millest paluti osa võtma ka kõiki teisi Riia eesti üliõpilasi. Sellele koosolekule jõudsid ka Tartu üliõpilasorganisatsioonide asemikkude kogu esindajana ksv! Kaiv ja sõjaväe organisatsioonide poolt kapten [[Konrad Rotschild]]. Need mõlemad tõid ligemaid teateid üldisest olukorrast kodumaal. [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutine Valitsus]] oli otsustanud piiride kaitset sakslaste taandumisel oma kätte võtta ja selle teostamiseks üleskutse avaldanud vabatahtlike kaitseväkke astumiseks. Sellele üleskutsele aga suhtuti nähtavasti umbusklikult ja loiult. Vabatahtlik mobilisatsioon ei edenenud kuigi hoogsalt. Kaitseväkke astujaid tuli kokku vähe. Tartu üliõpilased olid ostustanud olukorra parandamiseks minna igale poole maale laiali agiteerima, et selgitada noore riigi asutamise ja selle kaitsmise vajadust idast ähvardava hädaohu vastu.
Täiesti aru saades selgitustöö kasulikkusest ja hädavajalikkusest, pooldas Riia üliõpilaste koosolek siiski enam tegelikku kaitseväkke astumist, vist küll lõkkele löönud isamaa-armastusest ja sissekasvatatud kohusetruudusest tingitult. Kõik tahtsid isiklikult käed külge panna ja teistele eeskujuks olla. Koosoleku protokollidest nähtub, et peale kodumaa esindajate võtsid sõna ainult viroonlased, kes soovitasid otsekohest rahvaväkke astumist. Sellekohaseks kujunes ka koosoleku lõppotsus, mille järele kõik kohustusid 4. detsembri õhtul kell 8 kokku tulema Tallinnas,
Vahepeal saabus Tallinnast kahekümne seitsme vilistlase allkirjaga kiri tegevkonvendile, milles soovitati ''in corpore'' võimalikult ruttu astuda loodavasse Eesti sõjaväkke. 2. detsembril [[1918]] peeti Vironias esmalt lahtine ja hiljem kinnine [[konvent]], kus eelkirjeldatud avaliku koosoleku seisukoha kinnitamiseks otsustati ühel ajal ja lõplikult in corpore astuda Eesti rahvaväkke ja eelnimetatud tähtpäevaks kõigil ilmuda Tallinna.
32. rida:
Riias viibivate tegevliikmete hulgast olid ohvitserid [[Nikolai Viitak]] ja [[Felix Tannebaum]] juba varemalt, novembri viimseil päevil, välja sõitnud, kelledest esimene saadeti [[Viru rinne|Viru rindele]] [[1. Diviis]]i staapi ja teine lõuna rindele 2. polku. Ülejäänud kaasvõitlejad sõitsid Riiast välja 3. detsembril ühiselt ja omaette vagunis. Juba sel sõidul ei tahtnud vedurijuht, arvatavasti enamliste kalduvusiga, rongi kohale viia, teeseldes veduririket. Ainult vanemate mehaanika osakonna kaasvõitlejate kaasabil, kes isiklikult vedurile läksid ja selle käima panid, sundides tõrkujat vedurijuhti edasisõiduks laskeriistaga, toodi rong õnnelikult Valgani ja sealt harilikus korras Tallinna.
4. detsembril ilmusid kõik kaasvõitlejad kokkulepitud ajaks
29. novembril oli [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] Sõjaminister endise kaitseliidu ratsa-osakonna nimetanud [[Ratsarügement|Ratsarügemendiks]] ja selle ülemaks ning formeerijaks määranud rittmeister
Nii sai juba esimesil detsembripäevil soomusrongi nr
Kaheksa viroonlast astusid admiral Pitka soovitusel mereväkke, kus neid määrati teenistusse
Et Ratsarügemendi komplekteerimine tehnilisil põhjusil ikka veel ei arenenud nii kiirelt, nagu seda soovis lahinguhimuline noorus, siis paljud läksid üle soomusrongidele, millega pääsis ajaviitmatult rindele.
46. rida:
Ratsarügemendis võitlesid oma lugupeetud ja hiljem üldiselt tuntud ja kõrgelt hinnatud vilistlase Gustav Jonson'i all kaheksateist viroonlast – nendest eskadroni ülematena ohvitserid Martin Holberg, Boris Jakob Leemann; sideülemana K. Riisikamp; nooremohvitserina A. Balin. Teised teenisid allohvitseridena ja reameestena peamiselt koondatult ühte kuulipildurrühma, nende hulgas ka pärast üldiselt tuntud kauaaegne rahaminister [[Leo Sepp]] ja arhitekt [[Edgar Kuusik]].
Kümne mereväes teeninud viroonlase hulgas väärib erilist tähelepanu ksv! Voldemar Selling, kes PKÜ
Soomusrongide koosseisu kuulusid kakskümmend kolm viroonlast, nendest paljud ohvitseridena, – teiste hulgas Krediitpanga president [[Peeter Kurvits]]; siseministri adjutant [[Aleksander Tilger]]; Tallinna tolliülem [[Erich Espe]]; [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]] direktor [[Tõnis Kint|Tõnis Kind]];
Suurtükiväes oli üksteist viroonlast, tähtsamail kohtadel kauaaegne rahaminister [[Georg Vestel]], raske suurtüki divisjoni ülemana Narva rindel; 2. diviisi suurtükiväe ülem [[Paul Borkman]], raskepatarei ülemana; samuti[[ Paul Kuusik]].
54. rida:
Jalaväes oli üheksa viroonlast, Tartu Panga direktor [[Felix Tannebaum]] 2. polgu pataljoni ülemana, samuti kolonel [[Eduard Liibus]]. 5. rügemendis teenis vastutusrikkail kohtadel ja oli tuntud tubli lahingumehena kapten [[Voldemar Karing]], hilisemas elus kolonel. 6. rügemendis leiame sv! Reinhold Täht'i,hilisemas elus poliitilise politsei ülema Tallinnas.
Staapides töötasid seitse viroonlast. Tuntud arhitekt [[Artur Perna]] oli ülemjuhataja staabis liikumise osakonna formeerijana ja ülemana, siis maakuulamisosakonna formeerijana ja ülemana ja lõpuks sõjaväe korterivalitsuse ülemana. Pärastine Kopli Kinnisvaravalitsuse direktor [[Nikolai Viitak]] teenis esimese diviisi sideülemana ja vahepeal Põhja väerinna sideülemana. Pärastine O/Ü
Lennuväes ja kaitseliidus oli kummaski üks viroonlane.
85. rida:
=== Korp! Vironia paguluses ===
=== Korp! Vironia taastamine Eestis ===
92. rida:
1987–88 aasta vahetusel tekkis grupil valdavalt Tallinna Tehnikaülikoolis (toonases Tallinna Polütehnilises Instituudis) õppivail ja Tallinna Reaalkooli lõpetanud üliõpilastel idee luua oma organisatsioon, mille raames oleks võimalik ellu äratada unustusehõlma vajumas rahvuslikud aated, vanad tudengitraditsioonid ja seltskondlik elu. Tegevust otsustati alustada Üliõpilasselts Reaal'i nime all.
1988. aasta lõpul tekkisid loodaval Ü/S
Problemaatiliseks osutus Tartu koondise taastamine, kuna Vironia nimele konkureerisid kolm rivaalitsevat gruppi. Lahendus siiski leiti ja 6. oktoobril 1989 registreeriti korp! Vironia Tartu koondis Tartu Ülikooli Nõukogus.
| |||