Rahvuslik Keskerakond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
vaieldav, vt diskussioonilehte |
Resümee puudub |
||
7. rida:
[[V Riigikogu valimised|V Riigikogu valimistel]] 1932. aastal kogus Rahvuslik Keskerakond 110 662 häält ehk 22,1%, millega nad said [[V Riigikogu]]s 23 kohta<ref name="EE"/>. Oktoobris 1933 toimunud [[Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (oktoober 1933)|põhiseaduse muutmise rahvahääletusel]] oli erakond aktiivselt põhiseaduse muutmise vastu. Selle takistamiseks kehtestati üleriiklik [[kaitseseisukord]] ja ajakirjanduse "kontroll" (vältimaks sõna "[[tsensuur]]"). Põhiseaduse muudatused võeti rahvahääletusel vastu suure häälteenamusega ja [[Jaan Tõnissoni neljas valitsus|Jaan Tõnissoni valitsus]] pidi toetuse kaotanuna tagasi astuma.
Erakond kaotati 6. mail 1938 (RT 1938, 42, 396 II) ja likvideeriti 20. septembril 1939<ref>http://ais.ra.ee/index.php?module=202&op=4&tyyp=3&otsing_id=
5. juulil 1940, päev pärast [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]] legaliseerimist, saabus Jaan Tõnisson okupatsioonivõimu poolt [[sisekaitseülem]]aks nimetatud [[Harald Haberman]]i juurde vastuvõtule ja taotles keelu (?) tühistamist ka Rahvaerakonna kohta. Võtnud portfellist kaks mahukat kausta, ütles Tõnisson: "Siin on kogu partei. Piisab käsu andmisest ja töö läheb kohe lahti." Nii oli kommunistide käes kogu Rahvaerakonna koosseis. Järgmisel päeval tagastas Haberman kaustad ja soovitas pöörduda presidendi poole, kuna tal puuduvad vajalikud volitused.<ref>Harald Haberman. Tagasivaatamisi. Tallinn, Eesti Raamat, 1988, lk. 84.</ref>
| |||