Redaktsioon: 14. märts 2013, kell 17:21 redigeeri Legobot (arutelu \| kaastöö) 49 590 muudatust P Robot: muudetud 34 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. juuli 2015, kell 22:00 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust P mandri- > Mandri- Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
1. rida: '''Harald Kaunisjuus''' ([[vanapõhja keel\|vanapõhja]] ''Haraldr hárfagri'', [[norra keel\|norra]] ''Harald Hårfagre'', ka '''Harald Halfdansson''' või '''Harald I'''; umbes 850 – umbes 933) oli esimene [[Norra kuningas]]. Haraldi kohta on säilinud väga vähe tema eluajast pärinevat teavet. Teada on vaid kaks [[Þorbjörn Hornklofi]] [[skald\|skaldipoeemi]] – "''[[Hrafnsmál]]''" ja "''[[Glymdrápa]]''". Peamised andmed tema elukäigu kohta pärinevad [[12. sajand]]ist alates valminud [[saaga]]dest. Et need saagad sisaldavad sageli vasturääkivusi ~~ning~~ja tõenäoliselt ka väljamõeldisi, on Haraldi tegeliku elukäigu kohta vähe teada. Kuigi Haraldit on traditsiooniliselt peetud Norra ühendajaks, usuvad tänapäeva ajaloolased, et tema võim piirdus Lõuna-Norra rannikualadega. 7. rida: ==Haraldi elukäik saagade põhjal== Kuningasaagade järgi sündis Harald [[Ynglingid\|Ynglingite]] ~~suguvõsasse~~suguvõssa kuuluva [[Halvdan Must]]a pojana. Halvdan valitses ~~mitmeid~~mitut [[Vestfold]]is ~~asuvaid~~asuvat ~~väikekuningriike~~väikekuningriiki. Tema surma järel [[860]]. aastal pääses võimule noor Harald. Vastse kuninga nooruse tõttu valitses tema eest [[regent\|regendina]] tema ema vend [[Guthorm]]. Saagade järgi sai Norra ühendamine alguse ~~peale~~pärast seda, kui [[Hordaland]]i kuninga [[Eirik]]u tütar [[Gyda Eiriksdatter\|Gyda]] keeldus Haraldiga abiellumast. Gyda ütles, et tema ei abiellu Haraldiga enne, kui viimasest on saanud kogu Norra kuningas. Sealsamas andis Harald [[vanne\|vande]] oma juukseid enne mitte kammida ega lõigata, kui kogu Norra temale allub. Alles kümme aastat hiljem, kui ta oli allutanud endale kogu Norra, korrastas ta oma juuksed ning sai liignimeks Kaunisjuus. [[866]]. aastal vallutas Harald mitu Kagu-Norras asuvat väikekuningriiki, mis seni olid allunud [[Rootsi]] ~~kuningas~~kuningale [[Erik Eymundsson]]ile. [[872]]. aastal saavutas Harald suure võidu [[Hafrsfjordi lahing]]us, misjärel võis ennast kogu Norra kuningaks pidada. Haraldi võimule kujutasid ohtu ~~arvukad~~paljud vaenlased, kes olid põgenenud [[Island]]ile, [[Orkney saared\|Orkney saartele]], [[Shetlandi saared\|Shetlandi saartele]], [[Hebriidid\|Hebriididele]], [[Fääri saared\|Fääri saartele]] ja ~~mandri~~Mandri-Euroopasse. Harald sundis pagendusse ka hulga rikkaid ja mõjukaid ülikuid. Viimaks oli Harald sunnitud oma vaenlaste hävitamiseks korraldama sõjakäigu saartele ~~ning~~ja [[Šotimaa]]le. Oma valitsusaja lõppjärgus andis Harald kõigile oma poegadele maad, mida nad tema esindajatena valitsesid. Kõrges vanuses andis ta ülemvõimu riigis oma lemmikpoja [[Eirik Verekirves\|Eiriku]] kätte. Algul valitses Eirik koos isaga, aga kui Harald oli juba 80-aastane, andis ta kogu võimu pojale üle. 21. rida: ==Perekond== Haraldil oli ~~arvukates~~paljudest abieludest hulk lapsi. Andmed laste ~~arv~~arvu kohta ~~saagati~~ erinevad saagati. Haraldi lapsed Lade jarli [[Håkon Grjotgardsson]]i tütre Åsaga: 35. rida: Frode Haraldsson Haraldi poeg Ragnhild Eiriksdotteriga: [[Eirik Verekirves]], [[Norra]] kuningas 68. rida: [[Gwyn Jones]]. [[2001]]. "A History of the Vikings". Oxford University Press. [[Henry J. M. Claessen]], [[Peter Skalnik]]. [[1978]]. "The Early state". [[Haag]]. Mouton [[Jana K. Schulman]], [[2002]] "The rise of the medieval world, 500–1300". Greenwood Publishing Group. Lk. 193–194 [[Jaak Kangilaski]]. 1985. "Norra. Maa, rahvas, kunst". Tallinn. "Eesti Raamat". Lk. 27 ==Välislingid== *[http://genealogy.euweb.cz/scand/norway2.html#H3B Ynglingite ja Kaunisjuukse dünastia genealoogia (inglise k.)]

Harald Kaunisjuus: erinevus redaktsioonide vahel