Tsüanogeensed glükosiidid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Mariina (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida:
'''Tsüanogeensed glükosiidid''' on osades [[taimed]]es sünteesitavad looduslikud [[lämmastik]]ku sisaldavad vesilahustuvatest [[mikromolekul]]idest nn. sekundaarsete ehk teiseste metaboliitide [[tsüanogenees]]i saadused, mis vahel liigitatakse võimaliku toime tõttu herbivoorsetele organismidele (vabastavad [[vesiniktsüaniidhape]]t) ka [[fütotoksiinid]]e hulka.
 
Tsüanogeensete glükosiidide kohta teatakse vähe, arvatakse et hinnanguliselt sünteesivad seda teatud kogustes 3000 kuni 12 000<ref>S. Sadasivam, B. Thayumanayan, [https://books.google.ee/books?id=rTxdHSnJasUC&pg=PA134&dq=Prunasin&hl=et&sa=X&ved=0CCgQ6AEwAmoVChMI2Yqr69_cxgIVQtcsCh3Z1QXK#v=onepage&q=Prunasin&f=false ''"Molecular Host Plant Resistance to Pests"''], lk 133, 2003, Google'i raamatu veebiversioon (tarve 15.07.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> taimeliiki ja need moodustavad taimedel teatava kemikaalidel baseeruva kaitsemehhanismi, mille ülesandeks on peletada eemale herbivooridest[[herbivoor]]idest vaenlasi.
 
Nende süntees (näiteks erinevatest [[aminohape]]test nagu L-[[fenüülalaniin]], L-[[türosiin]], L-[[leutsiin]], L-[[isoleutsiin]], L-[[valiin]] ), säilitamine ja transformatsioon toimub tõenäoliselt taime rakkude[[taimerakk]]ude [[vakuool]]ides ja sõltub taime liigist, vanusest, kasvutingimustest, aastajastaastaajast, taimeorganist, vee ning väetistega[[väetis]]tega varustatusest ja teistest teguritest.
 
Neid aineid on tuvastatud ka osades [[bakter]]ites ja [[seen]]tes.
15. rida:
* ''holocalin'' (''[[Holocalyx balansae]]''<ref>R. Gmelin, M. Schuler, E. Bordas, [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/0031942273800408 Holocalin: Ein neues cyanogenes glykosid aus Holocalyx balansae], Phytochemistry, 12. väljaane, nr 2, veebruar 1973, lk 457–461, veebiversioon (tarve 15.07.2015)<small>(''saksa keeles'')</small></ref>)
* [[linamariin]] (harilik aeduba, harilik lina, [[brasiilia kautšukipuu]] (''Hevea brasiliensis''), [[harilik kaer]] (''Avena sativa'') jt)
* [[linustatiin]] (harilik lina),
* [[lotaustraliin]] (''[[Lotus australis]]'', [[jahumaniokk]] (''Manihot esculenta''), [[liima aeduba]] (''Phaseolus lunatus''), [[roosilõhnaline kuldjuur]] (''Rhodiola rosea''), [[valge ristik]] (''Trifolium repens''), [[harilik lina]], [[harilik aeduba]] (''Phaseolus vulgaris'') jt),
* [[neolinustatiin]] ([[harilik lina]]<ref>Cecil R. Smith Jr., David Weisleder , Roger W. Miller , Ivan S. Palmer , Oscar E. Olson, [http://pubs.acs.org/doi/abs/10.1021/jo01291a027 Linustatin and neolinustatin: cyanogenic glycosides of linseed meal that protect animals against selenium toxicity], J. Org. Chem., 1980, 45 (3), lk 507–510, DOI: 10.1021/jo01291a027, veebruar 1980, veebiversioon (tarve 15.07.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
* ''prulaurasin'',
* ''prunasin'' ([[jaapani kirsipuu]] (''Prunus japonica''), [[Maximowiczi kirsipuu]] (''P. maximowiczii''), mõru mandel – (''Amygdali amari semina''), ''Olinia ventosa'', ''O. radiata'', ''O. emarginata'', ''O. rochetiana'', ''Acacia greggii'', [[võilillekohv]], [[purpur-kannatuslill]] (''Passiflora edulis''), [[harilik papaia]] (''Carica papaya'') jt),
* [[sambunigriin]] ([[must leeder]] (''Sambucus nigra''), [[kanada leeder]] (''Sambucus canadensis''),
* [[taksifülliin]] ( ''[[Bambusa vulgaris]]'', ''[[Henriettella fascicularis]]'', [[jugapuu]]<ref>[[Urmas Kokassaar]],
[http://www.eestiloodus.ee/artikkel2603_2582.html JUGAPUU ANDE EI TOHI SÜÜA!], Aasta puu EL 2008/11, veebiversioon (tarve 16.07.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> jt)
* ''tetraphyllin B'' (''[[Adenia volkensii]]'' jt)
* ''triglochinin'' ([[suurejuureline alokaasia]] (''Alocasia macrorrhizos'')
* ''zierin''.
30. rida:
 
==Võimalik toksiline toime==
{{vaata|Sinihape}}
 
[[Virgiinia toomingas|Virgiinia toominga]] variteedi ''Prunus virginiana'' var ''melanocarpa'' värsked lehed võivad sisaldada kuni 368 mg [[Sinihape|HCN]] 100 g kohta - [[mäletsejad]], kes tarbivad neid 0,25% oma kehakaalu ulatuses, näiteks 400 kg kaaluv [[lehm]] mäletseb 1 kg värskeid lehti, võivad lõpetada 10 kuni 20 minuti sees [[tsüaniidimürgistus]]ega.<ref>Dr. Bob Wright, Andrea Bebbington ja Todd Leuty, [http://www.equineguelph.ca/pdf/facts/Prunus%20Poisoning%20June%2026_08.pdf Prunus Poisoning in Horses and Other Livestock], juuli 2008, veebiversioon (tarve 15.07.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>