Tsüanogeensed glükosiidid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Tsüanogeensed glükosiidid''' on osades [[taimed]]es sünteesitavad looduslikud [[lämmastik]]ku sisaldavad vesilahustuvad [[mikromolekul]]id nn sekundaarsete ehk teiseste metaboliitide [[tsüanogenees]]i saadused, mis vahel liigitatakse võimaliku toime tõttu herbivoorsetele organismidele (vabastavad [[vesiniktsüaniidhape]]t) ka [[fütotoksiinid]]e hulka.
Tsüanogeensete glükosiidide kohta teatakse vähe, arvatakse et hinnanguliselt sünteesivad seda teatud kogustes 3000 kuni 12 000<ref>S. Sadasivam, B. Thayumanayan, [https://books.google.ee/books?id=rTxdHSnJasUC&pg=PA134&dq=Prunasin&hl=et&sa=X&ved=0CCgQ6AEwAmoVChMI2Yqr69_cxgIVQtcsCh3Z1QXK#v=onepage&q=Prunasin&f=false ''"Molecular Host Plant Resistance to Pests"''], lk 133, 2003, Google'i raamatu veebiversioon (tarve 15.07.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> taimeliiki
Nende süntees (näiteks erinevatest [[aminohape]]test nagu L-[[fenüülalaniin]], L-[[türosiin]], L-[[leutsiin]], L-[[isoleutsiin]], L-[[valiin]] ), säilitamine ja transformatsioon toimub tõenäoliselt taime rakkude [[vakuool]]ides sõltub taime liigist, vanusest, kasvutingimustest, aastajast, taime organist, vee ja väetistega varustatusest jt teguritest.
Kuid ainet on tuvastatud ka osades [[bakter]]ites ja [[seen]]tes.
Tsüanogeenseid glükosiide sünteesivad osad taimeliigid [[sugukond (bioloogia)| sugukondades]] [[liblikõielised]] (''Fabaceae''), [[roosõielised]] (''Rosaceae''), [[linalised]] (''Linaceae''), [[kõrrelised]] (''Poaceae''), [[võhalised]] (Araceae), [[piimalillelised]] (''Euphorbiaceae''), [[õisiklehelised]] (''Flacourtiaceae''), [[kannatuslillelised]] (''Passifloraceae''), [[korvõielised]] (''Compositae'') jt.<ref>Vetter J, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10669009 Plant cyanogenic glycosides.], Toxicon, jaanuar 2000;38(1):11-36, veebiversioon (tarve 15.07.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
==Tsüanogeensed glükosiidid taimede osades(osaline)==
21. rida ⟶ 22. rida:
* ''sambunigrin'' ([[must leeder]] (''Sambucus nigra''), [[kanada leeder]] (''Sambucus canadensis'')
* ''taxiphyllin'' ( ''[[Bambusa vulgaris]]'', ''[[Henriettella fascicularis]]'' jt)
* ''tetraphyllin B'' (''[[Adenia volkensii]]' jt)
* ''triglochinin'' ([[suurejuureline alokaasia]] (''Alocasia macrorrhizos'')
* ''zierin''.
Tsüanogeenseid glükosiide sisaldavad ka [[kikerherned]] ja [[mais]].
==Võimalik toksiline toime==
[[Virgiinia toomingas|Virgiinia toominga]] variteedi ''Prunus virginiana'' var ''melanocarpa'' värsked lehed võivad sisaldada kuni
HCNi surmav doos täiskasvanud [[inimene|inimesele]] võiks olla sissesöödult 200 mg ja sisehingatuna 200 p.p.m.
41. rida ⟶ 45. rida:
* [http://medical-dictionary.thefreedictionary.com/cyanogenic+glycosides Cyanogenic glycosides]
; Tsüanogenees
* Mika Zagrobelny, Søren Bak, Birger Lindberg Møller, [http://www.wmrc.edu/people/john-smiley/pdfs/cyano-zagro2008.pdf Cyanogenesis in plants and arthropods], Phytochemistry, 69 (2008) 1457–1468
[[Kategooria:
| |||