Redaktsioon: 7. detsember 2013, kell 18:33 redigeeri 78.28.92.51 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. juuli 2015, kell 22:16 redigeeri eemalda 95.153.1.1 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Horse shoe vortex.svg\|pisi\|Sõukruvi]] [[Pilt:Propeller blade.jpg\|pisi\|Sõukruvi laba]] '''Sõukruvi''' ehk '''laevakruvi''', ~~ekslikult~~(venekeelse kalaenuna laevavint) on kruvipinnaliste radiaallabadega [[tiivik]], mis tekitab [[Vesi\|vees]] [[laev\|laev]]a liikumistakistust ületava tõukejõu. == Kasutus == Sõukruvi on kõige kasutatavam [[laevakäitur]]<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 483</ref>. Sõukruvi kasutavad umbes 95% laevadest<ref name=mereviki>Mereentsüklopeedia veebis. [http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/S%C3%B5ukruvi Sõukruvi]</ref>. Sõukruvi käitab laeva [[peamasin]]<ref name=Tehnikaleksikon/>. Peamasina [[pöördemoment]] edastatakse sõukruvile [[sõuvõll]]i kaudu. Enamasti on laeval ~~üks~~1-2 sõukruvi ja võib olla rohkemgi. Harilikult paiknevad sõukruvid laeva [[ahter\|ahtris]], aga mõnel laeval, eelkõige [[jäämurdja]]tel ja [[praam]]idel, on ka vöörisõukruvisid.<ref name=Tehnikaleksikon/> == Kirjeldus == Sõukruvil on valdavalt 3–6 [[laba (masinaehitus)\|laba]], mis on valmistatud tavaliselt [[metall]]ist ([[messing]]ist, [[pronks]]ist, [[malm]]ist, roostevabast [[teras]]est) või [[plast]]ist, valatud tervikuna või koostatud<ref name=Tehnikaleksikon/>. Eristatakse monoliitseid ja pööratavate labadega sõukruvisid. Monoliitsed sõukruvid võivad olla [[valamine\|valatud]] või [[stantsimine\|stantsitud]] koos [[rumm]]uga. Pööratavate labadega sõukruvid võivad lisaks olla reguleeritava sammuga.<ref name=Tehnikaleksikon/> Sõuvõll ~~mis~~ annab [[pöörlemine\|pöörlemise]] laeva peamasinalt sõukruvile edasi. Sõukruviga laevadel on sõuvõll pikisuunaline ja selle pikkus sõltub [[masinaruum]]i asukohast. Sõuvõll valmistatakse ühe monoliitse tervikuna.<ref name=Tehnikaleksikon/> Sõukruvi võib ka olla kinnitatud laeva põhjast välja ulatuvale vertikaalselt pööratavale sambale (sel juhul puudub eraldi roolileht), mis hõlbustab manööverdamist. == Dünaamilised omadused == Sõukruvi [[kasutegur]] oleneb suuresti [[kavitatsioon]]ist, mida üle 50-[[Sõlm (ühik)\|sõlmese]] [[kiirus]]e korral ei saa vältida. Kiirlaevadel kasutatakse ülekavitatsioonisõukruve. Esmakordselt kasutati ülekavitatsioonisõukruvi [[1968]] [[USA]]-s [[tiiburlaev]]al. Sageli vahetatavate käikudega laevadel rakendatakse muutsammuga sõukruve, mis lubavad muuta sõidukiirust ja anda tagasikäiku peamasina pöörlemissagedusest sõltumata.<ref name=mereviki/> [[1836]] [[patent]]isid sõukruvi inglane F.P. Smith (1808–1874) ja rootslane J. Ericsson (1803–1889). Esimesed sõukruvid kujutasid endast [[Archimedese kruvi]]. Esimese kruvilaeva "[[Archimedes (laev)\|Archimedese]]" (237 tonni, ehitatud 1838–1839 [[Inglismaa]]l) kiirus oli ligi 10 sõlme. Algul oli ta kruvi läbimõõduks 2,13 m, hiljem 1,75 m, käituriks oli umbes 81,5 hj (60 kW) [[aurumasin]] pöörlemissagedusel 139 p/min.<ref name=mereviki/>▼ [[Laevaehitus]]es kasutatakse [[laevamõõdud\|mõõtude]] tähistamisel sõukruvi labade arvu märkimiseks tähte Z. Sõukruvi iseloomustavad kruvipinna moodustaja samm H, läbimõõt D, suhe H/D (see jääb üldjuhul vahemikku 0,4–2,3) ning labade kogupinna A ja sõukruvi läbimõõduga võrdse ketta pinna AD suhe A/AD (see jääb üldjuhul vahemikku 0,3–1,2).<ref name=mereviki/> == Ajalugu == ▲[[1836]] [[patent]]isid sõukruvi inglane F.P. Smith (1808–1874) ja rootslane J. Ericsson (1803–1889). Esimesed sõukruvid kujutasid endast [[Archimedese kruvi]]. Esimese kruvilaeva "[[Archimedes (laev)\|Archimedese]]" (237 tonni, ehitatud 1838–1839 [[Inglismaa]]l) kiirus oli ligi 10 sõlme. Algul oli ta kruvi läbimõõduks 2,13 m, hiljem 1,75 m, käituriks oli umbes 81,5 hj (60 kW) [[aurumasin]] pöörlemissagedusel 139 p/min.<ref name=mereviki/> == Pilte ==

Sõukruvi: erinevus redaktsioonide vahel