Udria: erinevus redaktsioonide vahel

Mööda küla lõunapiiri kulgeb [[Tallinn–NarvaTallinna–Narva maantee]] ja küla läbivad [[Narva–NarvaNarva – Narva-Jõesuu–HiiemetsaJõesuu – Hiiemetsa maantee]] nr 91 ja Udria - SinimäeUdria–Sinimäe tee. Udria küla piirneb põhjas [[Narva laht|Narva lahega]], idas [[Meriküla]] ja [[Laagna]] külaga, lõunas [[Hiiemetsa]] ja [[Hundinurga]] külaga, läänes [[Pimestiku]] külaga. Udria küla piiridesse kuulusid varem ka [[Hanelu karjamõis]]a maad. PealePärast [[Meriküla dessant|Meriküla dessandi]] mälestusmärgi püstitamist Nõukogude ajal muudeti külade piire nii, et see ala koos kolme majapidamisega viidiläks Meriküla küla allakoosseisu.

Udria jõe [[ürgorg]] ja rannikuala on [[Natura 2000]] raames kuulutatud [[Udria maastikukaitseala]]ks. Küla piiridesse jääb [[Udria juga]], [[Udria kivikülv]] ning [[Põhja-Eesti pank|Põhja-Eesti panga]] kaks paljandit -: [[Udria pank]] ja [[Udria savikallas]]. Essi talu põllul on ka vana loomajälgede ja lohkudega [[ohvrikivi]].

Udria küla maa-ala on väga vana inimeste elupaik, seda kinnitavad küla maadel asuvad neli kivikalmet esimesest aastatuhandest, ühte nendest nimetatakse [[Papikivik]]uks ja tänaseks kadunud asum [[Mummussaare]] (nüüd [[Pimestiku]] küla osa) põldudelt leitud unikaalne nn Vaivara pronkskirves.

Udria küla mainitakse kirjalikes allikates esmakordselt aastal [[1241]]. aastal [[Taani hindamisraamat]]us nime all ''Ydrigas'', kus on küla suurusena märgitud 3 adramaad. Udria küla on tuntud ka järgmiste nimekujudega: ''Utria'', ''Uttria'', ''Udrias''.

17. sajandist on Udria ojal teada vesiveski, mis lammutati 1900. aastal Kotšnevi lossi pargi laiendamise käigus. Veski kohal on jõel juga ning siia tehti pargi laiendamise käigus jalutussild. Lossi peahoone hävis [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] käigus. Loss ja maad vahetasid omaniku Monte Carlo [[kasiino]]s.

Udria küla maad kuulusid [[Laagna mõis]]ale. Küla põlispered olid vabad talupojad ja seepärast olid Udria külas renditalud juba 19. sajandi algul, võib-olla veelgi varem. Mõisale tasuti [[rent]]i [[raha]]s, viljas või heinas, tegu (teopäevi) tehti ainult juhul, kui mõisale jäädi võlgu. Enne mõisamaade rendi- ja müügitaludeks jagamist vastavalt [[1856]]. aasta talurahvaseaduse vastuvõtmise ajal oli Udria külas talusid rohkem, kuid enamik olid väiksed 1–1,5 päeva talud. PealePärast ümberkruntimist muudeti talud 2–3 päeva taludeks. Päevatalu tähendas künni pinda, mida üks hobuserakend päevas künda jõudis, sinna juurde kuulusid heina- ja karjamaad. Talude arv vähenes umbes kahekümne võrra. Maata jäänud pered rändasid Narva jõe taha Laagna mõisnikule kuulunud mõisa rentnikeks, kuhu neile mõisa kulul majad ehitati. [[Meriküla mõis]] eraldus Laagna mõisast 1861. aastal, siis müüdi ka Udria küla maad [[Meriküla mõis]]ale.

[[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] ajal [[17. jaanuar]]il [[1919]] toimus [[Udria dessant]], kus Eesti ja Soome vabatahtlikud maabusid Udria rannas. Dessanti juhtis kapten [[Johan Pitka]] dessantrühmi juhtisid major [[Martin Ekström]], staabikapten [[Karl Aleksander Paulus]] ja kapten [[Anto Nestori Eskola]]. Esimesel rünnakulainena saadi maale saata 180 soomlast ja umbes 400 eestlast, kes hargnesid kahes suunas. Udria küla vabastati 17. jaanuaril 1919.

Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] oli Udria suur küla, koos Udria ridakülaga oli kokku 118 suitsu (majapidamist). Udria ridaküla tekkis 19. sajandil Triibmanni talu maadele [[Narva-Jõesuu]] – [[Vaivara]] maantee äärde, mis läbis küla. Esimene maaostja oli endine [[Vaivara mõis]]a teenija pärisnimega (perekonnanimega) Kaer, hiljem ostsid nende naabruses maad mõisast lahti saanud teomehed. Udria ridaküla kasvas 23 majapidamiseni. Udria külas oli 48 [[talu]]. Peale talude oli külas [[kalur]]i-, [[Käsitööline|käsitöölise-]] ja [[pops]]ikohti. Kuna küla oli mere ääres, siis ei puudunud ka [[Paat|paadid]], [[laev]]ad ja [[laevakapten]]id (Rautso – hukkus Rootsi rannas 1944 ja, Veltbach ja Leo Piik – hiljem Tallinna sadamakapten). Küla kalameestel olid nii mootor- kui ka sõudepaadid. Udria külas oli telliskivivabrik, mida külaelanikud kutsusid ''savivabrikuks''. Valmistati põhiliselt katusekive. Külas oli koolimaja, rahvamaja, vaestemaja, pritsikuur ja mitu poodi. Poed olid Marie Alliku III järgu toiduainete kauplus, Nelli Meriani III klassi kauplus Udria ridakülas ja Veltbachi pood. 1919. aasta juulis elas külas 649 inimest, mis jagunes 146 [[leibkond|leibkonnaks]] (pereks).

Udria küla evakueeriti Saksa sõjaväe korraldusel aprillis 1944, enne [[Narva jõgi|Narva jõe]] lahinguid. Saksa sõjavägi lammutas pommitamisest terveks jäänud hooned ja kasutas neid kaitseehitistena. Need, mis säilisid pärast lahinguid Narva jõel, hävitati [[Sinimägede lahing]]u käigus, kuna Udria, Hiiemetsa, [[Auvere]] ning Hundinurga külade maadelt toimusid rünnakud [[Sinimäed|Sinimägedele]]. PealePärast lahinguid oli Udria küla 118 majapidamisest säilinud kahe maja seinad ja mõned maakivist müürid. Tagasi tulid külla väga vähesed ning pärast sõda taastati ainult 18 majapidamist.

Traditsiooniks on saanud iga-aastane [[Erna Selts]]i, Vaivara vallavalitsuse, kaitseliidu [[Eesti Kaitseliidu Peastaap|peastaabi]] ja [[Alutaguse malev]]a korraldatud sõjalis-sportlik mäng -– ''Udria dessant'' Udria ümbruses. Sõjamänguga meenutatakse 17. – 18–18. jaanuaril 1919. aastal toimunud edukat dessanti Eesti mereväe alustelt Udria randa, Eesti 400 mereväelase ja 600 Soome vabatahtliku osavõtul. Traditsiooniks on saanud ka [[jaanipäev]]a ja [[muinastulede öö]] korraldamine küla keskmes.

Kooli asutamisaeg külas ei ole täpselt teada, kuid on teada, et aastal 1836 õppis koolis 36 õpilast. Õpetajaks oli Samueli Mart-Harri. 1856 alustas õpetajatööd Mihkel Lipp ja 1871 Georg Kena, Kaarel Veltbach oli kooliõpetaja alates 1874., Aleksander Heinmann 1883. ja Aleksander Steinmann 1887. aastast. 1881 õppis koolis 25 õpilast, 1885 26 ja 1887 28 õpilast. 1889 ehitati Udriasse uus ruumikas koolimaja, kuna vana maja jäi väikseks. Uues majas asus õpetama Johanneas Thalberg. 1894-19071894–1907 õpetas koolis omakülamees August Veltbach. Vana koolihoonet kasutati valla vaestemajaks. [[Eesti Töörahva Kommuun]]i valitsemise ajal hõivasid kooli punasõdurid. Koolimajas hoiti palju küla ja kooli puudutavaid ajaloodokumente, kuid palju neist hävis sellel ajal, kuna punasõdurid kütsid nendega ahju. Kõige suurem oli Udria kool aastatel 1923/1924, kus koolis õppis 80 õpilast. 13. oktoobril 1943 võtisvõttis koolimaja oma kasutusse Saksa sõjavägi. ÕpetööÕppetöö (17 õpilast) jätkus õpetaja Charlotte Johannese korteris, kesCharlotte Johannes jäigi kooli viimaseks õpetajaks. Koolimaja hävis 1944. aasta kevadel.

Udrias tegutses ''Udria Näite, Muusika ja Kirjanduse Selts "OLEW"Olew'', mille põhikiri registreeriti 30. detsembril 1922. Selts juhtis 1924. aastal külla ühistöö korras rahvamaja ehitamist. Majas oli alaline lava ja saalis oli 200 istekohta. Ehituse üks eestvedaja oli Aleksander Rautso. Rahvamaja hävis 1944. aastal.

Külas oli puhkpilliorkester ja lavastati näidendeid. [[Eesti Haridusliit]] ja „OLEW“Olew viisid 1928. aasta talvel läbi nätemängukursusednäitemängukursused. Kursuseid juhatas [[Kristjan Hansen]], [[Vanemuise teater|Vanemuise]] ja [[Estonia teater|Estonia]] endine näitleja, kes oma lavahariduse oli saanud [[Moskva kunstiteater|Moskva Kunstiteatri]] juures.

1932 moodustati eraldi organisatsioonina Udria Muusikaühing, mis tegeles puhkpilliorkestri ja segakooriga. Udria muusikaseltsi segakooris oli 29 liiget ja koor oli [[Eesti Laulu Liidu]] liige. Segakoori juhatas J. Juuse. Pasunakoori 15-2215–22 mängijat juhatas A. Veldi (Veltbach]). 1939 kinkis president Päts orkestrile komplekti uusi PransusmaalPrantsusmaal valmistatud [[puhkpill]]e. Udria küla koolimajas näidati ka filme.

Udria seltsimajas oli [[Peetri vald|Peetri valla]] keskraamatukogu (moodustatud 1925) osakond. Oma raamatuid andis raamatukogule kasutada ka "Olew".

[[11. detsembril]] [[1935]] asutati [[Udria Veeühisus]]. Juhatusse valiti Ado Rautso, Nikolai Tuube ja Eduard Bergfelt. Veeühisuse ülesandeks oli Udria peakraavi ja harukraavide kaevamine ning korrashoid liigvee ärajuhtimiseks. Korraldati erinevaid kursusi rahva teadmiste ja oskuste parandamiseks.