Erinevus lehekülje "Hellenite kirik" redaktsioonide vahel

struktuur
(täpsustus)
(struktuur)
'''Helleenide kirik''' ([[Oswald Spengler]] kasutab ''[[Õhtumaa allakäik]]'' 2. osas, peamiselt alapeatükis ''Araabia kultuuri probleeme'', läbisegi nimetusi: kreeklaste kirik, ja uusplatonistlik kirik, võrdsustades nähtust müsteriumkultuse, antiikreligiooni ning [[paganlus|paganlusega]]) oli kreekakeelne organisatsioon mida kujundati tekkiva [[Kristlus|kristliku]] [[kirik]]<nowiki/>u vastu. Helleenid (eri rahvusest kreeka keelsed kultuuriinimesed) rajasid müsteeriumusunditest hellenismi mõjudel, iraanlaste ja juutide eeskujul ning vastasmõjul organisatsiooni, mille järgi kujundati ka 3. s teisel poolel ka kristlik [[kirik]]. O. Spengler väidab, et kristlik kirik, ei kopeerinud Rooma maailmariigi, vaid helleenide kiriku struktuure.
 
== Nimetuse probleem ==
Ühtse organisatsiooni rajamise katseid oli mitmeid, millest õnnestunum oli nn uusplatonistlik kirik. Aga see nimetus ei sisalda varasemaid katseid, mida tegid nt [[uuspütagoorlased]], Apollooniuse järgijad või keiser DocletaniusDiocletanius. Kui kasutada O. Spengleri '''hellenistliku kiriku''' mõistet, siis võib see kergesti segi minna hellenistliku kristlusega. Võimalikud variandid jäävad eesti keeles kasutatv '''hellenite kirik''' või kreeka keele täpsem teisendus '''helleenide kirik'''.
 
Helleenid olid idamaades usundiline (religioosne) mõiste. Hellenistlikus maailm<nowiki/>as, nimetus helleenid ei tähistanud mingit rahvast, vaid kõiki tollaste '''kultuuriinimeste''' kogusummat (vastand barbarid).<ref>[[Oswald Spengler]]. ''Õhtumaa allakäik''. II köide. Tartu 2012, 230.</ref> [[Polis]]<nowiki/>e linnriigis polnud isamaad ega ühtset päritolu. Ühine oli kreeka keel ja kultuur. Aramealane Porfürios (= [[Porphyrios]]), [[Plotinos]]<nowiki/>e õpilane tegi katset seda kreeklust (helleenlust) [[Iraanlased|iraanlaste]], [[Hajalajuutlus|hajalajuutide]] ja [[kristlus]]<nowiki/>e eeskujul organiseerida kultuskirikuks. Keiser Julianus ülendas selle riigikirikuks (mis polnud ainult religioosne, vaid eelkõige rahvuslik sündmus). [[Ammonios Sakkas]] (srn 242), oli Plotinose ja tõenäoliselt ka [[Origenes]]<nowiki/>e õpetaja, sai kristlasest kreeklaseks (ehk hellenistiks).<ref>[[Oswald Spengler]]. ''Õhtumaa allakäik''. II köide. Tartu 2012, 234.</ref> Kreeklaste nimetuse all võitles kõigepealt paganlus kristlastega, seejärel kristlus islamiga.<ref>[[Oswald Spengler]]. ''Õhtumaa allakäik''. II köide. Tartu 2012, 236.</ref> <nowiki/>
 
== Esimesed katsed ==
<nowiki> </nowiki>2. sj m.a.j algas aramea-kalda päiksereligiooni ja aramea-iraani Mithra kultuse kokkusulamine süsteemiks, millel oli palju eri nimetusi. Helleenide kiriku eelkäijad olid [[uuspütagoorlased]] ([[esseenid]]<nowiki/>e sarnased).
 
=== Uuspütagoorlus ===
Helleenide kiriku eelkäijad olid [[uuspütagoorlased]] ([[esseenid]]<nowiki/>e sarnased). "Hellenismi" kujundamine usundiks või kultuseks (kultuskirikuks) algas [[uuspütagoorlus]]<nowiki/>ega. <nowiki/>
 
=== Apollonios Tyanast järgijad ===
Esimene katse oli uus usund ehitada [[Apollonios Tyanast]] isiku imelugude ümber. Oletatakse, et püüti anda vastulöök kristluse mõjule Rooma tsivilisatsioonis<ref>Brian Haughton. ''Varjatud ajalugu''. Ersen 2007, 267.</ref>. "Hellenismi" kujundamine usundiks või kultuseks (kultuskirikuks) algas [[uuspütagoorlus]]<nowiki/>ega. Edukam oli [[Jamblichos]], kes kujundas [[uusplatonism]]<nowiki/>ist hellenistliku kiriku. ([[Platonism]] ja [[uusplatonism]] erinevad oraganiseerumise astme poolest).
 
=== Keiser Diocletanius ===
Diocletanus tõstis 259. a. [[Mithra]] [[henoteism|henoteistlikuks]] riigijumalaks. Mithra preestrid ei erinenud sisult kristlikest.<ref>[[Oswald Spengler]]. ''Õhtumaa allakäik''. II köide. Tartu 2012, 330-331.</ref>
 
=== [[sünkretism|Sünkretism]] ===
Esimene katse oli uus usund ehitada [[Apollonios Tyanast]] isiku imelugude ümber. Oletatakse, et püüti anda vastulöök kristluse mõjule Rooma tsivilisatsioonis<ref>Brian Haughton. ''Varjatud ajalugu''. Ersen 2007, 267.</ref>. "Hellenismi" kujundamine usundiks või kultuseks (kultuskirikuks) algas [[uuspütagoorlus]]<nowiki/>ega. Edukam oli [[Jamblichos]], kes kujundas [[uusplatonism]]<nowiki/>ist hellenistliku kiriku. ([[Platonism]] ja [[uusplatonism]] erinevad oraganiseerumise astme poolest).
<nowiki> </nowiki>2. sj m.a.j algas aramea-kalda päiksereligiooni ja aramea-iraani Mithra kultuse kokkusulamine süsteemiks, millel oli palju eri nimetusi. Helleenide kiriku eelkäijad olid [[uuspütagoorlased]] ([[esseenid]]<nowiki/>e sarnased).
 
Edukam kui eelpoolnimetatud oli [[Jamblichos]], kes kujundas [[uusplatonism]]<nowiki/>ist "hellenistliku kiriku". ([[Platonism]] ja [[uusplatonism]] erinevad O. Spengleril organiseerumise astme poolest).<nowiki/><nowiki/>
 
=== U'''usplatonistlikUusplatonistlik kirik''' ===
3. sajandi alguses kavandas uusplatoonilise kiriku teoloogia, range rituuali ja preestrite astmestuse Plotinose suurim õpilane [[Jamblichos]]. Jamblichose õpilane keiser Julianus pühendas kogu oma elu uusplatoonilise kiriku riigiusundiks põlistamisele. Ta tahtis luua isegi kloostreid. Leidub pealkirju: ''On vaid üks jumal ja Julianus on tema prohvet''. Olnuks vaja veel umbes 10 aastat, et sellest kirikust oleks saanud ajalooline tõsiasi. Kristlus ei võtnud üle rooma riigi ehitust, vaid uusplatoonilise kiriku ehituse.<ref>[[Oswald Spengler]]. ''Õhtumaa allakäik''. II köide. Tartu 2012, 269-270.</ref>
 
4175

muudatust