Hellenite kirik: erinevus redaktsioonide vahel

 

Helleenid olid idamaades usundiline (religioosne) mõiste. Hellenistlikus maailm<nowiki/>as, nimetus helleenid ei tähistanud mingit rahvast, vaid kõiki tollaste '''kultuuriinimeste''' kogusummat (vastand barbarid).<ref>[[Oswald Spengler]]. ''Õhtumaa allakäik''. II köide. Tartu 2012, 230.</ref> [[Polis]]<nowiki/>e linnriigis polnud isamaad ega ühtset päritolu. Ühine oli kreeka keel ja kultuur. Aramealane Porfürios (= [[Porphyrios]]), [[Plotinos]]<nowiki/>e õpilane tegi katset seda kreeklust (helleenlust) [[Iraanlased|iraanlaste]], [[Hajalajuutlus|hajalajuutide]] ja [[kristlus]]<nowiki/>e eeskujul organiseerida kultuskirikuks. Keiser Julianus ülendas selle riigikirikuks (mis polnud ainult religioosne, vaid eelkõige rahvuslik sündmus). [[Ammonios Sakkas]] (srn 242), oli Plotinose ja tõenäoliselt ka [[Origenes]]<nowiki/>e õpetaja, sai kristlasest kreeklaseks (ehk hellenistiks).<ref>[[Oswald Spengler]]. ''Õhtumaa allakäik''. II köide. Tartu 2012, 234.</ref> Kreeklaste nimetuse all võitles kõigepealt paganlus kristlastega, seejärel kristlus islamiga.<ref>[[Oswald Spengler]]. ''Õhtumaa allakäik''. II köide. Tartu 2012, 236.</ref> <nowiki/>