Tšehhi kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
95. rida:
====Hussiitide sõjad====
{{Vaata|Hussiitide sõjad}}, ''[[Hussiidid]]'', ''[[Esimene Praha defenestratsioon|Esimene Praha]] [[defenestratsioon]]'', ''[[1419]]''
1420. aastatel algasid Tšehhhis tšehhi vaimuliku [[Jan Hus]]i (umbes 1370–1415) algatatud [[roomakatoliku kirik]]u [[reform]]iliikumise pooldajate ning roomakatoliku kirikut pooldava Saksa-Rooma riigi vahel sõjategevus, mille haripunkt oli Tšehhis 1419–1437. Ülestõus algas [[1419]]. aastal [[Praha]]s pärast [[Böömimaa]]l [[Böömimaa valitsejate loend|kuninga]] [[Václav IV]] surma. Böömimaa valitsejaks valiti [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigist]] [[Jagelloonid]]e dünastiast [[Vytautas]], kes valitses kuni surmani [[1430]]. aastal. Ülestõus haaras Praha järel ka Tšehhi lõuna- ja kirdealad. Hussiitide peamise sõjajõu moodustasid [[taboriidid]] [[Jan Žižka]] ja [[Prokop Suur]]e juhtimisel, nad lõid tagasi mitu hussiitidevastast [[ristisõda]], kuni said [[1437]]. aastal lüüa ja [[1452]] alistus [[Tábor]]i linn.
[[Pilt:Bohemia1590 1609.jpg|pisi|left|Tšehhia kaardil aastast 1590]]
[[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Zikmundi]] järglased – [[Ladislaus Postumus]] ([[1440]]–[[1457]]) [[Habsburgide dünastia]]st, [[Jiří Poděbradyst]] ([[1458]]–[[1471]]) ning [[Jagelloonid]]e dünastia valitsejad – tugevdasid Tšehhia staatust [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma keisririigi]] autonoomse osana. Kuningas ([[1471]]–[[1516]]) [[Ulászló II|Vladislav II-l]] keelasid kuurvürstid osaleda [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] valimistel aastal 1486. Võõrandumine keisririigist jätkus ka [[Mátyás I]] valitsusajal ([[1471]]–[[1490]]) aastast 1490, kui Tšehhia ja [[Ungari kuningriik|Ungari]] olid [[personaalunioon]]is. Tšehhi krooni maad ei olnud keisririigi osariigid ega ka osad 1500. aasta [[keisririigi reform]]iga loodud [[Keisririigi ringkonnad|keisririigi ringkondadest]].
101. rida:
[[File:Central europe 1648 sheperd.jpg|pisi|left|Tšehhia kaardil aastast 1648]]
[[Pilt:Austria-Hungary map.svg|thumb|right|Tšehhia (1), [[Moraavia]] (9) ja [[Austria Sileesia]] (11) [[Austria-Ungari]]s (1867–1918)]]
===Habsburgide valdustena===
Pärast [[Jagelloonide dünastia]]sse kuulunud [[Ungari kuningriik|Ungari]] ja [[Böömimaa]] kuninga ([[1516]]–[[1526]]) [[Lajos II]] varajast surma [[Mohácsi lahing]]us, [[Osmanite riik|Osmanite vägede]] vastu, aastal 1526 päris Tšehhi kuningriigi tema naisevend [[Habsburgide dünastia]]st [[Austria ertshertsogkond|Austria]] [[ertshertsog]] [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]] ([[1526]]–[[1564]]), Saksa-Rooma keiser [[Karl V]] noorem vend, kes sai keisriks aastal 1558.
| |||