Troonipärimisjärjekord: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
13. rida:
*[[Ultimogenituur]] e viimsena sündinu õigus – [[Mongoolia]] impeeriumis kehtinud süsteem, mille kohaselt vara, maad ja trooni pärib noorim laps.
*[[Senioraat]] e vanima õigus – süsteem, mille kohaselt on pärimisjärjekorras eelisõigus vanematel sugulastel, st vennad on järjekorras eespool kui pojad.
*[[Rotatsioon]] – [[Malaisia kuningas|Malaisia]]s valivad osariikide valitsejad enda seast ülemvalitseja, kes on troonil viis aastat. Ühe osariigi valitseja ei saa mitu korda
==Kehtivaid troonipärimissüsteeme==
30. rida:
*[[Maroko]] – õigus troonile on [[Hassan II]] meesliinis järeltulijatel esmasünniõiguse järgi, kuigi kuningas võib kroonprintsiks nimetada ka mõne teise poja. Kui valitseval monarhil meessoost järeltulijaid pole, siis on troonipärimisjärjekorras tema vennad, sama meesliini esmasünniõiguse järgi.
*[[Monaco]] – 2002. aastast kehtib Monacos kognaatiline esmasünniõigus, kusjuures troonipärimisjärjkorras on ainult valitseva monarhi järeltulijad.
*[[Nepal]] – kehtis patrilineaarne esmasünniõigus. 2006. aastal tegi valitsus ettepaneku hakata kasutama võrdset esmasünniõigust. selle ettepaneku peab heaks kiitma esindajatekoda.
*[[Norra]] – {{vaata|Norra troonipärimisjärjekord}}
*[[Omaan]] – valitseva sultani vanim poeg saab valitseja surma korral troonile. Meessoost järeltulija puudumisel võib valitsev sultan nimetada troonipärijaks oma venna või muu meessoost sugulase, kes on sultan [[Said bin Sultan]]i järeltulija. Praegu valitsev sultan [[Qābūs ibn Sa‘īd]] on lastetu, ning on teatanud, et tema surma korral peab kuninglik perekond kokku tulema ja sobiva troonipärija leidma. Kui nad seda ei suuda, valib kaitsenõukogu uue sultani kahe nime hulgast, mille sultan on pannud enne surma kinnisesse ümbrikusse.
| |||