Artur Sirk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Näpuviga nimes Teenistuskäigu alguses. |
P Nepaal > Nepal |
||
2. rida:
==Haridus==
Artur Sirk lõpetas 1919. aastal [[Sõjakool]]i, õppis 1921 [[Tartu Ülikool]]i põllumajandus- ja 1922–1926 (lõpetas ''cum laude'') [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonnas]]. [[Korporatsioon Sakala]] vilistlane.
==Teenistuskäik==
Artur Sirk teenis [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] Tallinna kooliõpilaste pataljonis, laiarööpmelisel soomusrongil nr
Artur Sirgule kuulus isalt päritud Sepa talu [[Pruuna]] külas, [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vallas]]<ref>A. Sirk müütab talu. Rahvaleht, 9. aprill 1937, nr
==Poliitiline tegevus==
14. rida:
Alates 1931. aastast [[Tallinna Eesti Vabadussõjalaste Liit|Tallinna Eesti Vabadussõjalaste Liidu]] esimees.
Vapside ajalehe [[Võitlus (ajaleht)|Võitlus]] väitel kuulati 1933. aastast "mitmeid Tallinna telefone", sealhulgas Artur Sirgu telefoni, pealt<ref>Tallinna telefonide vahelülitused. Võitlus, 13. märts 1934, nr
12. märtsi 1934 õhtul arreteeriti ta Tallinnas, süüdistatuna [[Uus Nuhtlusseadus|Uue Nuhtlusseaduse]] § 102 alusel, mis käsitles ühinemist organisatsiooniga, mille eesmärgiks väevõimuga kukutada maksvat riigikorda<ref>Sirk põgenes vanglast. Rahvaleht, 12. november 1934, nr
11. novembril 1934 põgenes [[Patarei vangla]]st, kus oli olnud 8 kuud, koos vangivalvur [[Johannes Küttim]]iga. Ta eksles mitu päeva Tallinna lähedal, sõitis taksoga salaja läbi Eesti [[Valga|Valka]]<ref>Rein Marandi. Must-valge lipu all. II köide. 1997. Lk
==Artur Sirgu valitsus==
37. rida:
[[Pilt:Artur Sirk grave.jpg|thumb|Artur ja Hilda Sirgi haud Hietaniemi kalmistul Helsingis.<br>''Foto: Lauri Vanamölder, 10.05.2014'']]
Sirk hukkus [[Echternach]]i linnas [[Luksemburg]]is 2. augustil 1937, saanud surmavaid vigastusi aknast väljakukkumisel sama aasta 31. juulil. Arvatakse, et ta hüppas või [[defenestratsioon|visati välja]]. Luksemburgi politsei korraldatud ametliku juurdluse järgi sooritas ta enesetapu<ref>Artur Sirgu enesetapu üksikasju. Rahvaleht, 8. september 1937, nr
Artur Sirgi haud asub kalmistu peaväravast 200 meetri kaugusel. Haud jääb väravast otse lõunasse minnes vasakule, sektsiooni nr 28 laheäärsesse nurka. Sektsiooni sisenemisel jääb heki äärde paremale president [[Lauri Relander|Lauri Relanderi]] matmispaik ja pisut eemal surnuaia nurgas asub marssal [[Carl Gustaf Emil Mannerheim|Mannerheimi]] haud.
47. rida:
==Tsitaadid==
"Meie nüüd kas võidame ja murrame erakondade võimu või hääbub eesti rahvas!" (28. mail 1933 Tartus<ref>Vabadussõjalaste päev Tartus. Vaba Maa, 30. mai 1933, nr
"Meil pole tarvis ei Hitlerit ega Mussolinit. Meil on tarvis ausaid poliitilisi juhte." (6. detsember 1933).<ref>Postimees. 6. XII.1933</ref>
"...Eesti rahvas on poliitiliselt kõrgel arenenud rahvas, ning selle tõttu oskas vahet teha erakondliku vale, laimu ja väärõpetuse ning vabadussõjalastelt kuulutatud tõe vahel." (17. detsembril 1933)<ref>Vabadussõjalaste liikumise uus ajajärk. Võitlus, 19. detsember 1933, nr
"Töötud teavad meil väga hästi, et nad on sunnitud nälgima meie erakondliku süsteemi jõuetuse, saamaahnuse, korraldamatuse ja pahatahtlikkuse tõttu." (17. detsembril 1933)<ref>Vabadussõjalaste liikumise uus ajajärk. Võitlus, 19. detsember 1933, nr
"Erakondlik süsteem ütleb, et meie olevat kultuurriik ja pidada ikka seepärast parunitele tasuma ja oma võlad maksma.
59. rida:
See pole õige:
maade võõrandamine parunitelt oli ajaloolise õigluse akt, oli maa äravõtmine nendelt, kes vabalt Eesti mehelt selle maa olivad röövinud aastasadade eest." (17. detsembril 1933)<ref>Vabadussõjalaste liikumise uus ajajärk. Võitlus, 19. detsember 1933, nr
65. rida:
==Kultuuris==
Artur Sirk on tegelane [[Tõivelemb Vallak]]u lühiromaanis "[[Munamäe lahing]]" ("Ajalooline jutustus sellest, mis oleks juhtunud, kui Eesti oleks 30-ndail aastail tõsiselt kaitseks valmistunud ja vene agressioonile otsustavalt vastu astunud", 2003, kordustrükk [[Ülev Valder]]i kogumikus "Uperpall" 2012), mille lõpul ta saab [[
==Vaata ka==
80. rida:
==Kirjandus==
*[[Evy Laamann Kalbus]]. ''Eesti vabadussõjaluse hävitamine: Artur Sirgu lugu''. Tartu: E. Laamann Kalbus, 2010. - 124 lk, epiloog: [[Heino Noor]]. ISBN 9789949212248 (2., täiendatud trükk. - Tartu: S. Michelson, 2010
*[[Hamilkar Mengel]], [[Heinold Okas]]. ''Eesti Vabariigi huku algus: vabadussõjalaste hävitamine. Artur Sirgu lugu''. 2010. ISBN 9789949210206
*[[Andres Kasekamp]]. ''The radical right in interwar Estonia''. Houndmills [etc.]: Macmillan Press, 2000. ISBN 0-312-22598-9
|