Redaktsioon: 13. märts 2013, kell 16:55 redigeeri Addbot (arutelu \| kaastöö) 47 247 muudatust P Robot: muudetud 58 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. juuli 2015, kell 18:43 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust P sarnanema millele > millega Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\| on tööriistast; teiste tähenduste kohta vaata artiklit [[Saag (täpsustus)]]}} [[Pilt:Handsaws875.jpg\|thumb]] '''Saag''' on üldjuhul [[Hammas (tehnika)\|hammastega]] [[tööriist]] [[materjal]]ide [[lõiketöötlemine\|lõikamiseks]]. Saeks võidakse nimetada ka hammasteta [[lõikeriist]]a (hõõrd- ehk [[abrasiivsaag]]i), mis on kas valmistatud [[abrasiivmaterjal]]ist või ette nähtud kasutamiseks koos abrasiivpuiste või -joaga. Traditsiooniliselt kasutatakse saagi kõige rohkem [[puit\|puidu]] lõikamiseks, kuid saagida saab ka näiteks [[metall]]e, [[~~plastmass~~plast]]e, [[luu]]d ja [[kivi]]. == Ajalugu == [[Pilt:Stone tools (saws).jpg\|thumb\|Sae eelkäijad]] Saag on üks vanemaid tööriistu, mille eelkäijaks võime lugeda juba [[kiviaeg]]seid sakilise servaga kivist ja [[luu (materjal)\|luust]] lõikeriistu. Teada on, et [[Vana-Egiptus]]es kasutati meie [[vukssaag\|~~vukssaele~~vukssaega]] sarnanevat väikest saagi ning [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma\|-Roomas]] ka [[raamsaag]]i. [[Vanakreeka mütoloogia\|Kreeka mütoloogia]] järgi leiutas sae [[Daidalos]]e õepoeg ja õpipoiss [[Perdix]], kes kasutas eeskujuna kas kala selgroogu või mao lõualuud. [[Hiinlased\|Hiinlaste]] väitel leiutas sae [[puusepp]] ja mõtleja [[Lu Ban]]. [[Saksamaa]]lt ja [[Taani]]st on leitud [[pronksiaeg\|pronksiajast]] pärinevaid õhukesi metall-lehti, mille serva olid lõhestamise teel moodustatud hambad. [[Mehhiko]]st ja [[New Jersey]]st on leitud kiviajast pärinevaid sakilise servaga [[obsidiaan]]kilde. Varakult kasutasid saagi ka [[foiniiklased]]. [[Lääne-India]] saarestikus kasutati saagide tegemiseks [[merekarp]]e. 25. rida: Puhaste elukambrite ja [[laevaehitus]]e levimisega 19. sajandil tekkis üha suurem vajadus [[laud (saematerjal\|laudade]] järele. Kuigi Eesti esimene saeveski ehitati [[Narva]]s juba [[1650]]. aastal, saagis talurahvas enamiku vajaminevatest laudadest käsitsi. Palgid vinnati kõrgetele pukkjalgadele ning üks mees seisis saagimise ajal üleval palkide peal ja teine maapinnal. Lauasae tõrjusid juba 19. sajandi lõpul kõrvale [[masin]]ad, kuid kahemehesaag jäi metsatöödel kasutusele veel kauaks, kuni [[mootorsaag]]ide ~~kasutusele võtmiseni~~kasutuselevõtuni. Käsisaag muutus aga kiiresti laialt levinud vabrikutooteks ning [[20. sajand]]i alguseks oli see tavaline tööriist igas majapidamises. 33. rida: [[Pilt:Saw set 02.jpg\|thumb\|Räsamistangid]] [[Pilt: Räsa.jpg\|thumb\|right\|60px\|Räsatud saehambad]] ~~Puidu saagimise saed~~Puidusaed võib jagada piki- ja ristisaagimise saagideks. Lisaks jagunevad need [[käsisaag]]ideks ja [[saemasin]]ateks, viimaste hulka kuuluvad nii käsimasinad kui ka saepingid. Lõikeriistaks võib olla [[saeleht]], [[saeketas]], [[saelint]] või [[saekett]]. Saagi iseloomustavateks suurusteks on eelkõige saehamba kuju ja suurus (hammaste arv ühe [[toll (pikkusühik)\|tolli]] kohta). Saeketta tähtsamateks parameetriteks on lisaks ketta [[läbimõõt]] ja paksus. Sõltuvalt otstarbest (risti- või pikisaagimine) on saehambad erineva kujuga, kuid kasutatakse ka universaalsaage.

Saag: erinevus redaktsioonide vahel