Tärklis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
16. rida:
|-
| bgcolor="#ffeedd" | Tihedus (g cm<sup>-3</sup>)
| 550–700 kg·m<sup>−3</sup> (
|-
| bgcolor="#ffeedd" | Toksilisus
| 550–700 kg·m<sup>−3</sup> (
|-
! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Toksilisus
29. rida:
[[File:Amylose2.svg|pisi|parem|150px|[[Amüloos]]i struktuur. Amüloos on vees lahustuv tärklis.]]
[[File:Amylopektin Sessel.svg|pisi|parem|150px|[[Amülopektiin]]i struktuur. See on vees lahustumatu tärklis.]]
'''Tärklis''' ([[ladina keel]]es ''Amylum'') on orgaaniline aine, [[makromolekul]], ka [[polüsahhariid]]. Tärklis on [[tooraine]] mitmetele tööstustele ([[paberitööstus]], [[toiduainetetööstus]], [[alkoholitööstus]], [[ravimitööstus]] jt). Tärklis on söödav [[toiduaine]] (ka [[toidulisaaine]])
==Terminoloogia==
Ainsuses olev termin "tärklis" ei tähenda mingit kindlat keemilist ühendit, vaid tähistab üldmõistet. Seega oleks korrektne nimetus "tärklised", viimane pole aga
==Taimedes==
40. rida:
==Keemilised omadused==
Looduslik tärklis talub halvasti nii termilist kui ka
Tärklise põhiomaduseks on [[hüdrolüüs]] (reageerib veega), mille kiirendamiseks kasutatakse katalüsaatorina [[väävelhape]]t.
Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganismis
Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu [[valge]] pulber
Tööstusliku töötluse tulemusel muutuvad tärklise [[lahustuvus]], [[veesiduvus]], [[plastilisus]], [[venivus]], [[geelistusvõime]] jpt omadused.
54. rida:
Toiduainetööstused ja toitlustusettevõtted kasutavad toidulisaainetena keemiliselt (alused, happed, soolad), ensümaatiliselt või füüsikaliselt töödeldud tärkliseid.
Töödeldud (modifitseeritud) tärklisevorme on palju ja neid tähistatakse
== Vaata ka ==
77. rida:
== Välisallikad ==
*Urmas Kokassaar,[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel331_322.html Tärklis – taime turvaline tagavara], EL
<small>''Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit [[:de:Stärke]] seisuga 30.11.2013.''</small>
|