Redaktsioon: 30. november 2013, kell 12:53 redigeeri Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. juuli 2015, kell 17:29 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 489 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
16. rida: \|- \| bgcolor="#ffeedd" \| Tihedus (g cm<sup>-3</sup>) \| 550–700 kg·m<sup>−3</sup> (~~Nisutärklis~~nisutärklis) \|- \| bgcolor="#ffeedd" \| Toksilisus \| 550–700 kg·m<sup>−3</sup> (~~Nisutärklis~~nisutärklis) \|- ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" \| Toksilisus 29. rida: [[File:Amylose2.svg\|pisi\|parem\|150px\|[[Amüloos]]i struktuur. Amüloos on vees lahustuv tärklis.]] [[File:Amylopektin Sessel.svg\|pisi\|parem\|150px\|[[Amülopektiin]]i struktuur. See on vees lahustumatu tärklis.]] '''Tärklis''' ([[ladina keel]]es ''Amylum'') on orgaaniline aine, [[makromolekul]], ka [[polüsahhariid]]. Tärklis on [[tooraine]] mitmetele tööstustele ([[paberitööstus]], [[toiduainetetööstus]], [[alkoholitööstus]], [[ravimitööstus]] jt). Tärklis on söödav [[toiduaine]] (ka [[toidulisaaine]]) ~~ning~~ja [[loomakasvatus]]tes kasutatav [[sööt\|söödamaterjal]]. ~~ja teda~~Tärklist loetakse taastuvaks tooraineks. ==Terminoloogia== Ainsuses olev termin "tärklis" ei tähenda mingit kindlat keemilist ühendit, vaid tähistab üldmõistet. Seega oleks korrektne nimetus "tärklised", viimane pole aga ~~kasutusel~~ pika ainsuse kasutamise traditsiooni tõttu kasutusel.<ref name="tärklis"> Tohver, V. (1977). ''Üldine biokeemia''. Tallinn, Valgus. Lk 62 </ref>. ==Taimedes== 40. rida: ==Keemilised omadused== Looduslik tärklis talub halvasti nii termilist kui ka ~~mehhaanilist~~mehaanilist töötlust. Tärklise põhiomaduseks on [[hüdrolüüs]] (reageerib veega), mille kiirendamiseks kasutatakse katalüsaatorina [[väävelhape]]t. Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganismis [[ensüümid]]e ([[ferment]]ide) toimel. Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu [[valge]] pulber]]. Tööstusliku töötluse tulemusel muutuvad tärklise [[lahustuvus]], [[veesiduvus]], [[plastilisus]], [[venivus]], [[geelistusvõime]] jpt omadused. 54. rida: Toiduainetööstused ja toitlustusettevõtted kasutavad toidulisaainetena keemiliselt (alused, happed, soolad), ensümaatiliselt või füüsikaliselt töödeldud tärkliseid. Töödeldud (modifitseeritud) tärklisevorme on palju ja neid tähistatakse toiduainete pakenditel paljudes riikides koodidega E1400–E1450. == Vaata ka == 77. rida: == Välisallikad == *Urmas Kokassaar,[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel331_322.html Tärklis – taime turvaline tagavara], EL 044/2003, ~~Veebiversioon~~veebiversioon (vaadatud 30.11.2013) <small>''Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit [[:de:Stärke]] seisuga 30.11.2013.''</small>

Tärklis: erinevus redaktsioonide vahel