Geograafia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P majadus > majandus |
P majadus > majandus |
||
32. rida:
[[Inimgeograafia|Inim-]] ja [[loodusgeograafia]] on aja jooksul üksteisest väga erinevaks kujunenud. [[19. sajand]]i lõpus hakati neid pidama ühe ja sama teaduse eri harudeks. [[20. sajand]]i keskel selgus siiski, et tegemist on kahe üpriski erineva teadusega.
[[Ülikool]]is ja ka [[kool]]is õpetatakse neid siiamaani koos peamiselt ajaloolistel põhjustel ja seepärast, et mõlema teadusharu nimetuses sisaldub sõna "geograafia". Sarnaseks teeb nad mõlemale omane ruumimõiste olulisus ning loomulikult ühendab neid ühine ajalugu. Nii inim- kui ka loodusgeograafile on väga oluliseks töövahendiks [[Kaart (kartograafia)|kaardid]]. Kaarte kasutatakse teaduses ja argielus laialdaselt, kuid kusagil mujal pole kaart nii oluline kui geograafias. Geograafi töö
Erinevused ei oleks nii teravad, kui me geograafias lepiksime ainult nähtuste kirjeldamisega. Probleem tekib siis, kui me üritame selgitada teatud nähtuste paiknemist ja vastastikmõju läbi ruumi. Loodusgeograafia on [[loodusteadus]]: nähtuste seletamisel tuginetakse loodusseadustele ehk peamiselt füüsikale ja keemiale. Inimgeograafia on aga ühiskonnateadus ehk nn humanitaarteadus, kus kehtivad hoopis teistmoodi reeglid ja seadused, mis pole kaugeltki nii absoluutsed. Seega on keset geograafiat klassikaline konflikt humanitaar- ja loodusteaduste vahel.
56. rida:
===Inimgeograafia===
Inimgeograafia on geograafia haru, mis käsitleb [[ühiskond|ühiskonna]] ja [[keskkond|keskkonna]] vastastikul mõjul tekkivaid nähtusi ja protsesse. See hõlmab humanitaarseid, poliitilisi, kultuurilisi, sotsiaalseid ja
Inimgeograafia saab jagada järgmisteks harudeks (täielik loetelu on esitatud artiklis "[[Inimgeograafia]]"):
|