'''Islamiusk'''[[Islam]]<nowiki>i</nowiki>usk jõudis Eestisse [[tatarlased|tatarlaste]] kaudu, kes võtsidolid [[islam]]ivõtnud ususelle vastu juba 889. aastal. Paljud tatari päritolu ülikud olid pärast [[Kaasani khaaniriik|Kaasani khaaniriigi]] vallutamist [[Venemaa]] vägede poolt ja langemist 1552. aastal sunnitud [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal (1558-831558–1583) sõdima Vene vägede koosseisus, sealhulgas tänasepraeguse Eesti territooriumil. Haruldased ei olnud ka juhtumid, kui tatarlased läksid üle [[Rootsi]] poolele. Hiljem eraldati neile maid [[rannarootslased|rannarootslaste]] aladel, kus nad peagi kohalike elanikega assimileerusid.
Esimene suurem islami kogukond tekkis Eestis pärast [[Eestimaa kubermang|Eesti]]- ja [[Liivimaa kubermang]]u liitmist [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] koosseisu [[1721]]. aastal. Vene sõjaväe hulgas oli ka islamiusulisi tatarlasi ning püsivam islami kogukond tekkiski sõjaväeteenistusest vabanenud tatarlastest, kes jäid Eestisse elama. 1860. aastatel elavnes tatarlastest kaupmeeste tegevus ning kogukonna keskuseks sai [[Peterburi kubermang]]u kuulunud [[Narva]] linn. Püsiasustuse kinnituseks on [[Eesti muhameedlaste kalmistute loend|muhameedlaste kalmistute]] asutamine Narvas, [[Rakvere]]s ja [[Tallinn]]as.
XIX[[19. sajand|19.]] ja XX[[20. sajandisajand]]i vahetusel oli tatarlaste kogukond Eestis kasvanud sedavõrd suureks, et [[usupühad]]e tähistamiseks pidi üürima suuremaid ruume (Tallinnas näiteks Tuletõrje Ühingu Pritsimaja [[Viru väljak]]u ääres). [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguseksalguses elas Tallinnas umbes 2000 tatarlast. Maailmasõja, sellele järgnenud keisrivõimu kukutamise ning [[Vabadussõda|Vabadussõja]] segadustes kahanes tatarlaste kogukond paarisajaliikmeliseks.
Esimene islami kogudus [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigis]] registreeriti ametlikult [[1928]]. aastal Narvas ([[Narva Muhamedi Kogudus]]). Korjanduste abil osteti Narvas [[Kiriku tänav]]ale maja, millest kujundati [[mošee]]. Narva kogudus oli ka aktiivne tatarlaste rahvusliku identiteedi säilitaja. Teine islami kogudus registreeriti [[1939]]. aastal Tallinnas ([[Tallinna Muhamedi Usuühing]]). 1940. aastal keelustas Nõukogude võim islami koguduste tegevuse. MõlemaMõlemad koguduse hoonedkogudusehooned hävisid 1944. aastal sõjatules.
Nõukogude [[ENSVEesti NSV]] perioodil tegutses islami kogudus mitteametlikult - korraldati palvusi, järgiti usukombeid ning tähistati usupühi. [[1988]]. aastal registreeriti [[Tatari Kultuuri Selts]] ning aasta hiljem alustati islami koguduse taasasutamisega, mis taasregistreeriti Eesti NSVsNSV-s [[1990]]. aastal [[Eesti Islami Kogudus]]ena. Käesoleval ajal moodustavadkuuluvad kogudusesellesse Eestispeamiselt elavate peamiseltEesti tatari, [[aserbaidžaanlased|aserbaidžaaniaseri]], [[kasahhid|kasahhi]] ja [[usbekid|usbeki]] kogukondade liikmed.
