Erinevus lehekülje "Klassikaline keemiline analüüs" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
Klassikalised keemilised analüüsid on läbiviidavad ilma keerulist aparatuuri kasutamata. Klassikaline keemiline analüüs tähendab aine karakteerse keemilise muundamise (karakteerse [[keemilised omadused|keemilise omaduse]]) kindlakstegemist või keemilise muundamise kvantitatiivset mõõtmist. Teiste sõnadega: tuntud [[keemiline reaktsioon|keemilised reaktsioonid]] võimaldavad tuvastada mingi aine esinemise [[analüütiline proov|proovis]] ja määrata aine kvantitatiivset sisaldust proovis (nimetatakse „märg keemia”). Kasutatavad määramismeetodid on:
* Lihtsalt määratavad [[aine omadused|füüsikalised suurused]]. Puhast ainet iseloomustavad kindlad füüsikalised karakteristikud ([[sulamistemperatuur]], [[keemistemperatuur]], [[tihedus]], [[murdumisnäitaja]]); ainete segu omadused sõltuvad komponentide suhtelisest sisaldusest.
*Kvalitatiivsed [[keemiline testtestreaktsioon|keemilised testid]] spetsiifiliste [[reaktiiv]]idega ([[sensormolekul]]idega) võimaldavad määrata mingi ühendi või [[funktsionaalrühm]]a esinemist või puudumist proovis; jagatakse anorgaanilised (näit. [[leegitest]]), orgaanilised (näit. värvustestid [[funktsionaalrühm]]adele) ja biokeemilised testid (näit [[sensormolekul]]idega).
*Kvantitatiivne [[keemiline analüüs]], see on ühendi(te) koguse määramine mõõdetud koguses [[analüütiline proov|analüütilises proovis]]:
**[[kaalanalüüs]] (ehk gravimeetriline analüüs) põhineb analüüdi [[mass]]i määramisele; enamasti peale sadestamist, sademe eraldamist ja sademe kuivatamist. Teatud juhtudel saab proovi kaalutise [[põlemine|põletamise]] (tuhastamise) järel määrata orgaanilise ja anorgaanilise aine hulka.