Saksamaa: erinevus redaktsioonide vahel

Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevadasuvad [[Alpid]] on suurimad mäestikud, kuid erinevalt [[Šveits]]ist ja [[Austria]]st asetsebasub Saksamaa pindalal väike osa alpidestAlpidest. [[Schwarzwald]]i edelapiiril [[Prantsusmaa]] lähistel eraldab [[Rein]]i [[Doonau]] ülemjooksust selle idanõlvadel.

Sealsed suured teed metsades ja mägised teed laiali paisatud asupaikadega sisaldavad üllatavalt varieeruvat ürgset loodust. Paljud regioonid kubisevad [[uluk]]itest – mitmeid hirveliike, [[vutid]] ja [[faasan]]is. Mägi- ja [[kaljukits]]ed [[Alpid|Alpi]] regioonides, kelle arvukus on kaitstud mitmete ulukiseadustega. [[Metssiga|Metssea]] arvukus, mis tõusis suuresti pärast [[II maailmasõda]] jahimääruste tõttu, on nüüd vähendatud, et see loom ei oleks enam ohtlik inimestele ja nende põllusaadustele. Üldlevinud on [[jänes]], favoriitne uluk. [[Ilves|Ilvest]] esineb [[Tšehhi]] piirialadel ning [[põder]] ja [[hunt]] on juhuslikud sissetulijad idast. Ehkki [[karu]] ja [[hunt]] on nüüdseks väljasurnud looduses, on [[metskass]]ide arvukus taas tõusnud pärast [[II maailmasõda]], eriti [[Eifel]]i ja [[Hunsrück]]i piirkondades ning [[Harz]]i mägedes. [[tuhkurTuhkur]]t, [[nugis]]t, [[kobras]]t ja [[mäger|mäkra]] võib leida kesk- ja lõunaosa kõrgendikel. Tavapärased [[roomajad]] on salamandrid, mitmed [[sisalik]]e ja [[maod|madude]] liigid, millest ainult [[rästik]] on mürgine.

Et kogu riik kannatas [[ülemaailmne majanduskriis|ülemaailmse majanduskriisi]] – majanduslanguse – all, mida tekitasid Versailles' rahu rasked tingimused ja mitujärjest järjestikustmitu ebastabiilset valitsust, siis nõrgenes saksa poliitiliste üksuste, parlamendiliikmete, parteide tähtsaim tunnus: parlamentaarne demokraatia. Seda võimendas veelgi laialtlevinud parempoolsete liikumine (monarhistid, rahvuslased ja natsid). Ekstreemsed poliitilised jõud kasutasid olukorda, kommunistid ja natsionalistid kõigutasid noort demokraatiat. ''Dolchstoßlegende'' on poliitiline müüt, mis väidab, et Saksamaa kaotas Esimese maailmasõja tänu Saksa revolutsioonile, mitte sõjalisele kaotusele. Teisest küljest, radikaalsed vasakpoolsed kommunistid, nagu näiteks [[Spartakusbund]], oli tahtnud tühistada seda, mis neile tundus "kapitalistliku valitsusena" ning asemele panna Räterepublik – nõukogude vabariik. Mitu parteid suutis lüüa parlamendi vägesid ja toimus tuhandeid poliitiliselt motiveeritud mõrvu. Tulemuseks olid parlamendi poolt hirmutatud valijad ning kõikjale külvatud vägivald ning viha rahva hulgas, kes kannatas töötuse ja vaesuse all. Pärast edutuid valitsuskabinette ei näinud president [[Paul von Hindenburg]] alternatiive ning oli parempoolsete nõuandjate poolt nurka surutud – ta nimetas [[30. jaanuar]]il [[1933]] riigikantsleri ametisse Adolf Hitleri.