Inimeste ohverdamine: erinevus redaktsioonide vahel

P
link par
P (link par)
{{keeletoimeta}}
'''Inimeste ohverdamine''' on ühe või enama inimese peamiselt rituaalne tapmine ohvriannina üleloomulikele jõududele (näit. [[Jumal|jumala]](te)le). Ttüpoloogiliselt on see lähedalt seotud loomade rituaalse tapmise ja üleüldise religioosse ohverdamisega. Inimesi on ohverdatud erinevates kultuurides läbi ajaloo. Ohvrid on enamasti rituaalselt tapetud selleks et, jumalaid, vaime või surnuid lepitada või meelitada, või ka näiteks siis, kui pealik suri, tapeti tema teeniad, et nad saaksid isandat hauataguses elus edasi teenida. Inimohverdustega on lähedalt seotud mõnede hõimude juures praktiseeritav [[kannibalism]] ja peaküttimine.<ref>Michael Rudolph (2008). Ritual Performances as Authenticating Practices. LIT Verlag Münster. p. 78. ISBN 3825809528.</ref> [[Rauaaeg|Rauaajal]] muutusid Vanas Maailmas inimohverdused vähem praktiseeritavaks, klassikalise antiigi ajal hakati sellele vaatama kui barbaarsusele. Inimeste ohverdamisega kaasnes [[veresüü]].
 
Tänapäeval on isegi loomade ohverdamine peaaegu kadunud kõikidest suurtest religioonidest (või on uuesti kasutusele rituaalse tapmise näol) ja inimeste ohverdamine on ülimalt haruldane. Enamus religioone mõistab seda hukka, ja kaasaegsed ilmalikud seadused käsitlevad seda kui mõrva. Ühiskondades, kus inimeste ohverdamine on hukka mõistetav, nimetatakse seda '''rituaalseks mõrvaks'''.<ref>"Boys 'used for human sacrifice'". BBC News. 2005-06-16. Retrieved 2010-05-25.</ref><ref>"Kenyan arrests for 'witch' deaths". BBC News. 2008-05-22. Retrieved 2010-05-25.</ref>