Sõnnik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{toimeta}}
[[Pilt:Hestemøj.jpg|thumb|Esiplaanil loomasõnnik, mis sageli on segu [[väljaheide]]test ja [[hein]]ast ([[põhk|põhust]])]]▼
{{keeletoimeta}}
▲[[Pilt:Hestemøj.jpg|
'''Sõnnik''' on [[loomad]]e (sh [[kodulinnud|kodulindude]]) [[väljaheide]]test, [[allapanu]]st (näiteks [[põhk|põhust]]), veest ja pudenenud söödaosakestest moodustunud [[orgaaniline aine]], mida [[põllumajandus]]es kasutatakse laialdaselt [[väetis]]ena.
6. rida ⟶ 8. rida:
Sõnnik, mis saadakse hästi või halvasti toidetud loomadest on toitainete sisaldavuse poolest lahkuminev.<ref>Richard Klesment, "Aiatöö õpetus : köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus", 2. täiendatud trükk, Kirjastus-Ühisus “Agronoom” Tallinn, lk 20, 1927</ref>
Sõltuvalt [[kuivaine]]sisaldusest saab eristada tahedat (>16 %), poolvedelat (8–15 %) ja vedelat (<8%) sõnnikut
Sõnniku, eriti selle komponendi [[virts]]a hoolimatu kasutamine ja jõudmine keskkonda kahjustab sealseid ökosüsteeme ja veekogudesse jõudes võib esile kutsuda [[eutrofeerumine|eutrofeerumist]] ja [[veeõitseng]]uid.
Erinevate väike ja suurfarmide loomade sõnnikumass on erineva biokeemilise koostisega.<ref>[[Gene Logsdon]], [https://books.google.ee/books?id=a_HqYKTMXxAC&printsec=frontcover&dq=Holy+Shit&hl=et&sa=X&ei=6RMJVbCGEoT2O5vqgPgM&ved=0CCQQ6AEwAQ#v=onepage&q=Holy%20Shit&f=false "Holy Shit: Managing Manure to Save Mankind..."], 2010
==Sõnnikuliigid
Sõnnikuliigid (1927): sarvlooma-, hobuse-, lamba-, sea- ja kodulindude sõnnik.<ref>Richard Klesment, "Aiatöö õpetus : köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus", 2. täiendatud trükk, Kirjastus-Ühisus “Agronoom” Tallinn, lk 20–21, 1927</ref>▼
▲Sõnnikuliigid: sarvlooma-, hobuse-, lamba-, sea- ja kodulindude sõnnik.<ref>Richard Klesment, "Aiatöö õpetus : köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus", 2. täiendatud trükk, Kirjastus-Ühisus “Agronoom” Tallinn, lk 20–21, 1927</ref>
=== Lehmasõnnik ===
[[Antibiootikum]]e ja [[vitamiinipreparaadid|vitamiinipreparaate]] saanud loomade väljaheide koos allapanuga värskelt põldudele laotatuna võib mõjutada mulla bakterikooslust selliselt, et kasvueelise saavad antibiootikumidele resistensed<ref>Sara Reardon, [http://www.nature.com/news/manure-fertilizer-increases-antibiotic-resistance-1.16081 Manure fertilizer increases antibiotic resistance Faeces from antibiotic-free cows helps resistant bacteria to flourish in soil, puzzling researchers.], 6. oktoober 2014
Isaste ja emaste veiste sõnnik on samuti erineva biokeemilise koostisega. Arvatakse, et lehmade oma on viljakam ja parem.
▲[[Antibiootikum]]e ja [[vitamiinipreparaadid|vitamiinipreparaate]] saanud loomade väljaheide koos allapanuga värskelt põldudele laotatuna võib mõjutada mulla bakterikooslust selliselt, et kasvueelise saavad antibiootikumidele resistensed<ref>Sara Reardon, [http://www.nature.com/news/manure-fertilizer-increases-antibiotic-resistance-1.16081 Manure fertilizer increases antibiotic resistance Faeces from antibiotic-free cows helps resistant bacteria to flourish in soil, puzzling researchers.], 6. oktoober 2014, veebiversioon (vaadatud 18.03.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> ja 'hüpervitaminiseeriud' bakterid ning nemad hakkavad määrama saagi kasvu.
Väikeaednikel soovitatakse tellida lehmasõnnik sügisesest 'saagist' - ladustada kile ehk presendi peale ja jätta kevadet ootama ning maapinna leebedes sisse kaevata - hiljemalt kaks nädalat enne seemnete või mugulate maasse panekut.
▲Isaste ja emaste veiste sõnnik on samuti erineva biokeemilise koostisega. Arvatakse, et lehmade oma on viljakam ja parem.
▲Väikeaednikel soovitatakse tellida lehmasõnnik sügisesest 'saagist' - ladustada kile ehk presendi peale ja jätta kevadet ootama ning maapinna leebedes sisse kaevata - hiljemalt kaks nädalat enne seemnete või mugulate maasse panekut.
Lehmasõnnikust võidakse spetsiaalsete seadmete ja protsesside tulemusel valmistada soojusenergiat.<ref>[http://www.jt.ee/1060822/lehmasonnik-odavdab-toasooja-hinda Lehmasõnnik odavdab toasooja hinda], 02.12.2012
▲Värkset lehmasõnnikut otse taimedele laotada ei tohiks - lämmastikuühendid võivad taime hävitada.
▲Lehmasõnnikust võidakse spetsiaalsete seadmete ja protsesside tulemusel valmistada soojusenergiat.<ref>[http://www.jt.ee/1060822/lehmasonnik-odavdab-toasooja-hinda Lehmasõnnik odavdab toasooja hinda], 02.12.2012, veebiversioon (vaadatud 18.03.2015)</ref>
=== Teadusuuringutes ===
Arvatakse, et
==== Hobusesõnnik ====
▲Arvatakse, et [[1930]]. aastatel [[E.L. Robert Stockstad]]i juhitava rühma poolt leitud faktor, mis oli efektiivne nii [[rott]]ide kasvu tagamisel kui ka pernitsioosse aneemia ravis ja mis hiljem samastati [[B12-vitamiin]]i bioloogilise toimega, eraldati looma[[sõnnik]]ust ([[inglise keel]]es ''manure'') eraldatud [[mikroorganism]]ist.
2014. aastal tuvastati [[hobusesõnnik]]ul
▲2014. aastal tuvastati [[hobusesõnnik]]ul kasvavatest ''[[Coprinopsis cinerea]]'' seentest [[valk]] nimega [[kopsiin]], mis ''[[in vitro]]'' tapab mikroorganisme.
==Virts==
{{vaata|Virts}}
▲[[Virts]] väetisena koosneb loomade vedelatest väljaheidetest, mis segatud vee ja sõnnikuosadega. Virts, mis hoitakse kindlates päält kaanetatud nõudes, kuhu ei pääse ligi ei väline [[vesi]] ega [[õhk]], on suure väärtusega. Virts sisaldab kaalit (0,5%) ja [[lämmastik]]ku (0,2%), vosvorhapet on vähe. Et vosvorhappe puudust parandada, tuleb virtsa-auku aeg-ajalt mõni peotäis [[toomasjahu]] visata.
Erinevate loomade vedelad väljaheited on erineva keemilise koostisega.
|