Sõnnik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{toimeta}}
[[Pilt:Hestemøj.jpg|thumb|Esiplaanil loomasõnnik, mis sageli on segu [[väljaheide]]test ja [[hein]]ast ([[põhk|põhust]])]]
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Hestemøj.jpg|thumbpisi|Esiplaanil loomasõnnik, mis sageli on segu [[väljaheide]]test ja [[hein]]ast ([[põhk|põhust]])]]
'''Sõnnik''' on [[loomad]]e (sh [[kodulinnud|kodulindude]]) [[väljaheide]]test, [[allapanu]]st (näiteks [[põhk|põhust]]), veest ja pudenenud söödaosakestest moodustunud [[orgaaniline aine]], mida [[põllumajandus]]es kasutatakse laialdaselt [[väetis]]ena.
6. rida ⟶ 8. rida:
Sõnnik, mis saadakse hästi või halvasti toidetud loomadest on toitainete sisaldavuse poolest lahkuminev.<ref>Richard Klesment, "Aiatöö õpetus : köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus", 2. täiendatud trükk, Kirjastus-Ühisus “Agronoom” Tallinn, lk 20, 1927</ref>
 
Sõltuvalt [[kuivaine]]sisaldusest saab eristada tahedat (>16 %), poolvedelat (8–15 %) ja vedelat (<8%) sõnnikut .<ref>Masing, V. (koost.). 1992. ''[[Ökoloogialeksikon]]''. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], lk 238</ref>. Vedelat sõnnikut kutsutakse ka [[läga]]ks.
 
Sõnniku, eriti selle komponendi [[virts]]a hoolimatu kasutamine ja jõudmine keskkonda kahjustab sealseid ökosüsteeme ja veekogudesse jõudes võib esile kutsuda [[eutrofeerumine|eutrofeerumist]] ja [[veeõitseng]]uid.
 
Erinevate väike ja suurfarmide loomade sõnnikumass on erineva biokeemilise koostisega.<ref>[[Gene Logsdon]], [https://books.google.ee/books?id=a_HqYKTMXxAC&printsec=frontcover&dq=Holy+Shit&hl=et&sa=X&ei=6RMJVbCGEoT2O5vqgPgM&ved=0CCQQ6AEwAQ#v=onepage&q=Holy%20Shit&f=false "Holy Shit: Managing Manure to Save Mankind..."], 2010, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 18.03.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
==Sõnnikuliigid (1927)==
Sõnnikuliigid (1927): sarvlooma-, hobuse-, lamba-, sea- ja kodulindude sõnnik.<ref>Richard Klesment, "Aiatöö õpetus : köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus", 2. täiendatud trükk, Kirjastus-Ühisus “Agronoom” Tallinn, lk 20–21, 1927</ref>
 
Sõnnikuliigid: sarvlooma-, hobuse-, lamba-, sea- ja kodulindude sõnnik.<ref>Richard Klesment, "Aiatöö õpetus : köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus", 2. täiendatud trükk, Kirjastus-Ühisus “Agronoom” Tallinn, lk 20–21, 1927</ref>
 
=== Lehmasõnnik ===
[[Antibiootikum]]e ja [[vitamiinipreparaadid|vitamiinipreparaate]] saanud loomade väljaheide koos allapanuga värskelt põldudele laotatuna võib mõjutada mulla bakterikooslust selliselt, et kasvueelise saavad antibiootikumidele resistensed<ref>Sara Reardon, [http://www.nature.com/news/manure-fertilizer-increases-antibiotic-resistance-1.16081 Manure fertilizer increases antibiotic resistance Faeces from antibiotic-free cows helps resistant bacteria to flourish in soil, puzzling researchers.], 6. oktoober 2014, veebiversioon. (vaadatudVaadatud 18.03.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> ja 'hüpervitaminiseeriud' bakterid ning nemad hakkavad määrama saagi kasvu.
 
Isaste ja emaste veiste sõnnik on samuti erineva biokeemilise koostisega. Arvatakse, et lehmade oma on viljakam ja parem.
[[Antibiootikum]]e ja [[vitamiinipreparaadid|vitamiinipreparaate]] saanud loomade väljaheide koos allapanuga värskelt põldudele laotatuna võib mõjutada mulla bakterikooslust selliselt, et kasvueelise saavad antibiootikumidele resistensed<ref>Sara Reardon, [http://www.nature.com/news/manure-fertilizer-increases-antibiotic-resistance-1.16081 Manure fertilizer increases antibiotic resistance Faeces from antibiotic-free cows helps resistant bacteria to flourish in soil, puzzling researchers.], 6. oktoober 2014, veebiversioon (vaadatud 18.03.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> ja 'hüpervitaminiseeriud' bakterid ning nemad hakkavad määrama saagi kasvu.
 
Väikeaednikel soovitatakse tellida lehmasõnnik sügisesest 'saagist' - ladustada kile ehk presendi peale ja jätta kevadet ootama ning maapinna leebedes sisse kaevata - hiljemalt kaks nädalat enne seemnete või mugulate maasse panekut.
Isaste ja emaste veiste sõnnik on samuti erineva biokeemilise koostisega. Arvatakse, et lehmade oma on viljakam ja parem.
 
Värkset lehmasõnnikut otse taimedele laotada ei tohiks - lämmastikuühendid võivad taime hävitada.
Väikeaednikel soovitatakse tellida lehmasõnnik sügisesest 'saagist' - ladustada kile ehk presendi peale ja jätta kevadet ootama ning maapinna leebedes sisse kaevata - hiljemalt kaks nädalat enne seemnete või mugulate maasse panekut.
 
Lehmasõnnikust võidakse spetsiaalsete seadmete ja protsesside tulemusel valmistada soojusenergiat.<ref>[http://www.jt.ee/1060822/lehmasonnik-odavdab-toasooja-hinda Lehmasõnnik odavdab toasooja hinda], 02.12.2012, veebiversioon. (vaadatudVaadatud 18.03.2015)</ref>
Värkset lehmasõnnikut otse taimedele laotada ei tohiks - lämmastikuühendid võivad taime hävitada.
 
Lehmasõnnikust võidakse spetsiaalsete seadmete ja protsesside tulemusel valmistada soojusenergiat.<ref>[http://www.jt.ee/1060822/lehmasonnik-odavdab-toasooja-hinda Lehmasõnnik odavdab toasooja hinda], 02.12.2012, veebiversioon (vaadatud 18.03.2015)</ref>
 
=== Teadusuuringutes ===
Arvatakse, et [[1930]]. aastatel [[E. L. Robert Stockstad]]i juhitava rühma poolt leitud faktor, mis oli efektiivne nii [[rott]]ide kasvu tagamisel kui ka pernitsioosse aneemia ravis ja mis hiljem samastati [[B12-vitamiin]]i bioloogilise toimega, eraldati looma[[sõnnik]]ustloomasõnnikust ([[inglise keel]]eskeeles ''manure'') eraldatud [[mikroorganism]]ist.
 
==== Hobusesõnnik ====
Arvatakse, et [[1930]]. aastatel [[E.L. Robert Stockstad]]i juhitava rühma poolt leitud faktor, mis oli efektiivne nii [[rott]]ide kasvu tagamisel kui ka pernitsioosse aneemia ravis ja mis hiljem samastati [[B12-vitamiin]]i bioloogilise toimega, eraldati looma[[sõnnik]]ust ([[inglise keel]]es ''manure'') eraldatud [[mikroorganism]]ist.
2014. aastal tuvastati [[hobusesõnnik]]ul kasvavatestkasvavast seenest ''[[Coprinopsis cinerea]]'' seentest [[valk]] nimega [[kopsiin]], mis ''[[in vitro]]'' tapab mikroorganisme.
 
==== Hobusesõnnikust ====
 
2014. aastal tuvastati [[hobusesõnnik]]ul kasvavatest ''[[Coprinopsis cinerea]]'' seentest [[valk]] nimega [[kopsiin]], mis ''[[in vitro]]'' tapab mikroorganisme.
 
==Virts==
{{vaata|Virts}}
[[Virts]] väetisena koosneb loomade vedelatest väljaheidetest, mis segatud vee ja sõnnikuosadega. Virts, mis hoitakse kindlates päält kaanetatud nõudes, kuhu ei pääse ligi ei väline [[vesi]] ega [[õhk]], on suure väärtusega. Virts sisaldab kaalit (0,5%) ja [[lämmastik]]ku (0,2%), vosvorhapet on vähe. Et vosvorhappe puudust parandada, tuleb virtsa-auku aeg-ajalt mõni peotäis [[toomasjahu]] visata.
 
[[Virts]] väetisena koosneb loomade vedelatest väljaheidetest, mis segatud vee ja sõnnikuosadega. Virts, mis hoitakse kindlates päält kaanetatud nõudes, kuhu ei pääse ligi ei väline [[vesi]] ega [[õhk]], on suure väärtusega. Virts sisaldab kaalit (0,5%) ja [[lämmastik]]ku (0,2%), vosvorhapet on vähe. Et vosvorhappe puudust parandada, tuleb virtsa-auku aeg-ajalt mõni peotäis [[toomasjahu]] visata.
 
Erinevate loomade vedelad väljaheited on erineva keemilise koostisega.