Sõnnik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Vaata ka: +1 |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Sõnnik''' on [[loomad]]e (sh [[kodulinnud|kodulindude]]) [[väljaheide]]test, [[allapanu]]st (näiteks [[põhk|põhust]]), veest ja pudenenud söödaosakestest moodustunud [[orgaaniline aine]], mida [[põllumajandus]]es kasutatakse laialdaselt [[väetis]]ena.
Sõnnikut kasutatakse väetisena, sest see sisaldab korralikult käidelduna suhteliselt palju [[taimed]]ele olulisi [[toiteained|toiteaineid]] ja [[toitesoolad|-sooli]], näiteks lämmastiku- ja kaaliumiühendeid. Samuti sisaldab sõnnik rohkesti [[mikroorganism]]e, kes aktiviseerivad [[muld|mullaprotsesse]].
Sõnnik, mis saadakse hästi või halvasti toidetud loomadest on toitainete sisaldavuse poolest lahkuminev.<ref>Richard Klesment, "Aiatöö õpetus : köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus", 2. täiendatud trükk, Kirjastus-Ühisus “Agronoom” Tallinn, lk 20, 1927</ref>
Sõltuvalt [[kuivaine]]sisaldusest saab eristada tahedat (>16 %), poolvedelat (8–15 %) ja vedelat (<8%) sõnnikut <ref>Masing, V. (koost.). 1992. ''[[Ökoloogialeksikon]]''. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], lk 238</ref>. Vedelat sõnnikut kutsutakse ka [[läga]]ks.
9. rida ⟶ 11. rida:
Erinevate väike ja suurfarmide loomade sõnnikumass on erineva biokeemilise koostisega.<ref>[[Gene Logsdon]], [https://books.google.ee/books?id=a_HqYKTMXxAC&printsec=frontcover&dq=Holy+Shit&hl=et&sa=X&ei=6RMJVbCGEoT2O5vqgPgM&ved=0CCQQ6AEwAQ#v=onepage&q=Holy%20Shit&f=false "Holy Shit: Managing Manure to Save Mankind..."], 2010, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 18.03.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
==Sõnnikuliigid (1927)==
Sõnnikuliigid: sarvlooma-, hobuse-, lamba-, sea- ja kodulindude sõnnik.<ref>Richard Klesment, "Aiatöö õpetus : köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus", 2. täiendatud trükk, Kirjastus-Ühisus “Agronoom” Tallinn, lk 20–21, 1927</ref>
=== Lehmasõnnik ===
29. rida ⟶ 35. rida:
2014. aastal tuvastati [[hobusesõnnik]]ul kasvavatest ''[[Coprinopsis cinerea]]'' seentest [[valk]] nimega [[kopsiin]], mis ''[[in vitro]]'' tapab mikroorganisme.
==Virts==
{{vaata|Virts}}
[[Virts]] väetisena koosneb loomade vedelatest väljaheidetest, mis segatud vee ja sõnnikuosadega. Virts, mis hoitakse kindlates päält kaanetatud nõudes, kuhu ei pääse ligi ei väline [[vesi]] ega [[õhk]], on suure väärtusega. Virts sisaldab kaalit (0,5%) ja [[lämmastik]]ku (0,2%), vosvorhapet on vähe. Et vosvorhappe puudust parandada, tuleb virtsa-auku aeg-ajalt mõni peotäis [[toomasjahu]] visata.
Erinevate loomade vedelad väljaheited on erineva keemilise koostisega.
Virtsa tuleks anda kasvavatele [[aiaviljad]]ele ja [[viljapuud]]ele päälisväetiseks. Kuna värske virts on üsna kange tuleks teda enne tarvitamist 2–3 jao veega segada.<ref>Richard Klesment, "Aiatöö õpetus : köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus", 2. täiendatud trükk, Kirjastus-Ühisus “Agronoom” Tallinn, lk 20–23, 1927</ref>
== Viited ==
| |||