Redaktsioon: 11. detsember 2014, kell 12:33 redigeeri Enelp (arutelu \| kaastöö) 171 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. juuli 2015, kell 16:06 redigeeri eemalda Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
25. rida: ==Kirjeldus== Taim kasvab kuni 1,5 meetri kõrguseks ning selle ülemine osa on kaetud kleepuvate karvadega. Lehed on munajaselliptilised, õied pruunikasvioletsed, kellukjad. Must belladonna õitseb juunis ja juulis. Taime vili on must läikiv mari. <ref name="Maavits2">Nielsen, H., 1990, "Mürktaimed", Tallinn "Valgus", lk 129-130 </ref> ==Mürgisus== Must belladonna kuulub mürktaimede hulka. Taime osad on väga [[toksiin\|toksilised]]. Musta belladonna lehed ja viljad sisaldavad surmava toimega mürgiseid [[alkaloid]]e [[atropiin]]i, [[skopolamiin]]i ja [[hüostsüamiin]]i, mis kutsuvad esile [[deliirium]]i ja [[hallutsinatsioon]]e. Saksakeelne nimetus ''Tollkirsche'' vihjab sellele, et karumustika marju süües võib hulluks minna. Täiskasvanu puhul on surmavaks annuseks 10–20 marja ja lastel 3–4 marja. Lehtede ohtlik annus algab 5 grammist ja juurtel 10 grammist [[droog]]ist.<ref>[[Ain Raal]], "[[Maailma ravimtaimede entsüklopeedia]]", lk 119, Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], 2010</ref> Isegi karumustika mahla hõõrumine nahale kutsub esile hallutsinatsioone ja meeltesegadust, mistõttu kasutati seda keskajaegsetel nõiaprotsessidel. Süüalusele anti karumustika mahla, et temalt oleks lihtsam süütõendeid välja pressida <ref name="Maavits2" />

Must belladonna: erinevus redaktsioonide vahel