Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 25 baiti ,  4 aasta eest
P
teatrilt jutumärgid maha
}}
 
'''Feodor Okk''' ([[vene keel]]es Окк, Фёдор Васильевич; [[28. november]] ([[vkj]] 16. november) [[1898]] [[Piila]] küla [[Loona vald]] [[Saaremaa]]<ref> {{netiviide |URL =http://www.okupatsioon.ee/images/stories/korgemad-voimu-vahendajad/9-92.pdf| Pealkiri =Kõrgemad võimu vahendajad ENSV-s: Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee sekretärid 1940 – 19901940–1990 | Autor = | Failitüüp =pdf | Täpsustus =Elulugu fotoga lk. 42 | Väljaanne = | Aeg =2000 | Koht =Tallinn | Väljaandja =Okupatsioonide muuseum | online = | Keel = }} </ref> – [[23. august]] [[1941]]<ref>{{netiviide |URL =http://militera.lib.ru/prose/russian/sb_pogranichnaya_zastava/23.html| Pealkiri = Пограничная застава | Aeg =1980 | Koht = Moskva|Väljaandja =Politizdat| online = | Keel = vene }}</ref> Tallinna lähedal)<ref>http://www.knowbysight.info/OOO/08245.asp</ref> oli [[1941]]. aastal Eestis tegutsenud hävituspataljoni komissar ja kommunistliku partei liige. <!-- ukj 28. november 1898 !-->1940 – [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]] Tallinna linnakomitee sekretär.
 
Sündis kehviktalupoja perekonnas. Tema isa oli Vassili Okk. Ema suri 1917 ja isa 1922. Tal oli veel kaks venda Aleksei ja Mihhail ning õde Elisaveta. Abikaasa: Jelisaveta (Elsa) Külaots (sünd 1905, ÜK(b)P liige 1928. aastast), tütred: Elli (sünd 1930) ja Margarita (sünd 1940).
 
== Elutee ==
13-aastaselt läks Piila apostliku õigeusu kihelkonnakooli, kus õppis kaks aastat. [[1913]]–[[1914]] töötas lihttöölisena [[Kuressaare nahavabrik]]us, [[1915]] [[1916]] [[Kuressaare]]s ja [[Tallinn]]as pagaritöökodades. [[3. veebruar]] [[1917]] mobiliseeriti [[tsaariarmee]]sse, kus määrati [[Narva-Jõesuu]] tagavarapataljoni, hiljem teenis [[Riia rinne|Riia rindel]] kuulipildurina. Juulis 1917 haigestus ja saadeti [[Petrograd]]i [[sõjaväehospidal]]i. Augustis lubati kuuks ajaks puhkusele ja ta sõitis koju Saaremaale, aga oktoobris vallutasid sakslased Saaremaa ja Okk võeti [[sõjavang]]i. Mais 1918 põgenes Venemaale, [[Jamburg]]is astus vabatahtlikuna punaarmeesse, kust hiljem kui eestlane viidud [[3. Tartu kütipolk]]u, milles võttis osa sõjategevusest Eesti vastu. [[VK(b)P]]-sse võeti 1920. aasta maikuusmais Punaarmee 46. Kütidiviisi poliitosakonna poolt. Sõjaväes oli 1926. aasta juunikuuni, võttis osa kodusõjast [[Arhangelsk]]i all, oli [[Pihkva rinne|Pihkva]], [[Narva rinne|Narva]] ja [[Väina rinne|Väina rindel]] ning lõpetas [[Perekop]]is ja [[Krimm]]is [[Wrangel]]i vastu sõdimisega.
 
1921. aastal komandeeriti F. Okk [[Moskva Kõrgem Sidasõjakool|Moskvasse Kõrgemasse Sidesõjakooli]], mille lõpetas 1924. aastal ja määrati 2. sidepolgu roodukomandöriks [[Leningrad]]is. Aprillis 1925 saadeti komandeeringusse [[Mongoolia]]sse. Töötas õppejõuna kõrgemas sõjaväelises õppeasutuses, oli NSVL saatkonna juures asuvate ÜK(b)P rakukeste büroo liige ja NSVL kodanike komitee liige [[Ulan-Bator]]is.
Mais 1926 demobiliseerus ja saadeti tööle [[Moskva kubermang]]u sotsiaalkindlustuse komisjoni. Hiljem töötas [[Serpuhhov]]i invaliidide maja nr. 1 juhatajana.
 
[[1927]] [[1931]] õppis [[J. Marchlewski nimeline Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlik Ülikool|J. Marchlewski nimelise Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikoolis]] [[Leningrad]]is, kus valiti, kui "õige leninlane" sama ülikooli kommunistliku organisatsiooni vastutavaks sekretäriks. Siis tegutses [[ÜK(b)P Leningradi oblastikomitee]]s linnasektori referendina ja masinaehitusühingu organiseerimis-instrueerimissektori juhatajana.
 
==Illegaalne tegevus Eestis==
[[Tallinna keskvangla]]s viibis ta kuni augustini 1938, 1935. aasta lõpuni istus [[üksikkong]]is. Hiljem, olles vahepeal lühikest aega üldkambris, kuulus kambri büroo koosseisu. 1938. aasta mai amnestiaga kuulus F. Okk küll vabastamisele, kuid Eesti riigile ohtliku välisriigi kodanikuna otsustati Eestist välja saata. Ta viidi koos viie [[poliitvang]]iga (Tuberik, Tuul, Kivisson, Veidenberg ja I. Jakobson) poliitilisse politseisse ülekuulamisele ja teatati, et ta kuulub [[NSV Liit]]u tagasisaatmisele. 6. augustil teatas poliitilise politsei assistent Pipar, et [[NSVL]] keeldus neid vastu võtmast. [[14. august]]il [[1938]] viidi 8-liikmeline väljasaadetavate ([[Aleksander Elsa]], [[Eduard Kevato]], [[Alviine Kin-Puusep]], [[Osvald Kivisson]], Feodor Okk, [[Voldemar Tuberik]], [[Osvald Tuul]], [[Fromhold Veidenberg]]) grupp [[Narva-Jõesuu]]sse ja saadeti sealt kalapaadiga Venemaa poole.
 
[[14. august]] [[1939]] – [[12. mai]] [[1940]] oli Okk [[NKVD]] Leningradi oblasti sisevanglas. Juurdlus tema suhtes lõpetati ja Okk vabastati. Samal ajal, 1939. aasta septembrist alates, oli Okk Punaarmee poliittöötaja [[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi sõjaväeringkonna]] Poliitvalitsuses. 1940. aasta maiks oli Okk ka parteilise kontrolli läbi teinud, vana parteipilet oli vahetatud uue vastu. Mais 1940 töötas Okk [[Pulkovo]]s [[Astronoomiline Peaobservatoorium|Astronoomilises Peaobservatooriumis]] direktori asetäitjana administratiiv- ja majanduse alal. [[13. juuli]] [[1939]] kinnitas [[Georgi Dimitrov]] F. Okki kandidatuuri sidemete taastamiseks EKP-ga, s.t. Eestis valitseva olukorra väljaselgitamiseks<ref>(J. Ant, Eesti 1939 – 19411939–1941. Tallinn, 1999, lk. 69)</ref>.
 
==1940. aasta==
 
== Mälestuse jäädvustamine==
24. septembril [[1968]]. aasta 24. septembril viiditoimus Tallinnas "Estonia" teatris läbi F. Okki ja M. Pasternaki põrmude pidulik mälestusaktus ning nende põrmud maeti ümber Tallinna [[Metsakalmistu]]le<ref>Sirgjoonel. Mälestusi Tallinna kommunitlike noorte tegevusest 1917–1986. Valentin Villemsoo. "Leegitseva suve mälestusi", lk 64, Tallinn "Eesti Raamat" 1988</ref>.
 
[[Loitsu tänav]] [[Tallinn]]as kandis aastatel [[1979]]–[[1994]] Feodor Oki nime.