Bielefeld: erinevus redaktsioonide vahel

[[File:Marienkirche Bi.JPG|thumb|Uuslinna Maria kirik BielefeldisBielefeldi uuslinnas]]

Bielefeldi linna mainitakse esmakordselt aastal [[1214]], kui [[Ravensbergi krahv]] [[Hermann II (Ravensberg)|Hermann II]] andis Bielefeldile linna õigused. [[1240. aastad|1240. aastatel]] rajati [[Sparrenburgi linnus]]. [[15. sajand]]i lõpus liitus linn [[Hansa Liit|Hansa Liiduga]].

Aastal [[1849]] jõudis linna lähedale [[Bad Deynhausen]]isse [[Köln]]i–[[Minden]]i [[raudtee]]. Aastal [[1851]] rajati esimene mehaaniline ketrusvabrik. [[1860. aastad|1860. aastatel]] rajati linna metallitööstus.

Linna suurim tööandja oli tükk aega AG Dürkoppwerke, mis rajati aastal [[1867]] [[õmblusmasin]]ate parandustöökojana. 1892. aastal pakkus ettevõte tööd 1665 inimesele. Aastatel [[1898]]–[[1927]] töötas linnas Dürkoppi autotööstus. [[1990]]. aastal moodustas ta koos mõne teise Bielefeldi ettevõttega Dürkopp Adler AG.

Raudtee jõudis Bielefeldi alles [[20. sajand]]il. [[1923]]. aastal trükiti linnas [[hüperinflatsioon]]i ajal [[raha]], sealhulgas [[siid]]ile, [[nahk|nahale]], [[lõuend]]ile, [[puit|puidule]], [[samet]]ile ja teistele materjalidele.

[[1938]]. aastal põletati maha Bielefeldi [[sünagoog]].

Maailmasõja ajal korraldati Bielefeldile esimene suur [[õhurünnak]] [[20. september|20. septembril]] [[1944]] linna [[gaasitööstus]]ele. Järgnesid üha uued ja uued õhurünnakud. [[14. märts]]il [[1945]] kasutasid inglased esimest korda [[suure slämmi pomm]]i, seda Bielefeldi [[viadukt]]i vastu ning õnnestunult: viadukt varises umbes 30 meetri ulatuses kokku ja inglased ei kaotanud ainsatki lennukit. [[USA]] väed sisenesid linna [[1945]]. aasta aprillis.

Minevikus oli Bielefeldis oluline linatööstus[[lina]]<nowiki></nowiki>tööstus. Tänapäeval on suurimad ettevõtted [[Dr. Oetker]] ([[toiduainetetööstus]]), Möller Group (nahktooted ja [[plast]]) ning Seidensticker (rõivad ja [[tekstiil]]).

Linnas asub [[1969]]. aastal asutatud [[Bielefeldi ülikoolÜlikool]].

[[Sparrenburgi linnus]]e laskis ehitada Ravensbergi krahv [[Ludwig (Ravensberg)|Ludwig]] aastatel [[1240]]–[[1250]]. Selle 37 meetri kõrgune torn ja lossi [[katakomb]]id on külastajatele avatud.

Bielefeldi vana [[raekoda]] ehitati aastal [[1904]] ja selles on siiamaalesiiani linnavalitsus. Hoone [[fassaad]] on [[eklektitsism|eklektiline]], sisaldades näiteks [[Gooti stiil|gooti]] ja [[renessanss]]-stiili komponente. Osa linnavalitsusest asub ka vana raekoja lähedal uues raekojas.

Bielefeldi vanim kirik on Vanalinnavanalinna Nikolai kirik. See on gooti stiilis [[saalkirik]], mille kõrgus on 81,5 meetrit. Selle laskis [[1236]]. aastal rajada [[Paderborni piiskop]], [[14. sajand]]i alguses kirikut laiendati. Kolm korda päevas töötab kirikus [[kariljon]], muusikariist, milles kellamehhanism on ühendatud suure hulga kirikukelladega. Kirikus on väike [[muuseum]]. muuseumi kõige väärtuslikum ese on [[Antwerpen|Antwerpenist]] pärit nikerdatud [[altar]], mis on kaunistatud 250 figuurigakujuga.

Bielefeldi suurim kirik on Uuslinnauuslinna Maria kirik. See on gooti stiilis saalkirik, mille kõrgus on 78 meetrit ja pikkus 52 meetrit. Seda hakati ehitama aastal [[1293]] ja see valmis aastal [[1512]]. Sellest kirikust algas Bielefeldis protestantlik [[reformatsioon]]. Kirikus on 13 maaliga [[tiibaltar]], mis pärineb umbes aastast 1400 ja on keskaegse saksa kunsti silmapaistev näide. Kiriku tornid hävinesid Teises Maailmasõjas ja hiljem asendati need kahe ebatavalise kujuga pseudogooti stiilis [[kellatorn]]iga.

Linnateater on Bielefeldi suurim [[teater]]. Seal asub Bielefeldi [[ooper]]iteater. See asub vana raekoja kõrval ja on samuti rajatud aastal 1904. Linnateatri fassaad on [[juugend]]stiilis.