Nisu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Argentiina > Argentina
28. rida:
'''Nisu''' (''Triticum'') on [[kõrreliselaadsed|kõrreliselaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[kõrrelised|kõrreliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukond]]a kuuluv [[taimed]]e [[perekond (bioloogia)|perekond]]. Selle [[liik (bioloogia)|liike]] kasvatatakse üle maailma [[kultuurtaim]]ena.
 
Nisu on sööda - ja toidu[[teravili]]. Kasvatatakse [[sai|saia]] ja [[leib|leiva]] [[küpsetamine|küpsetamiseks]]. Nisust valmistatakse teisigi [[jahutoode|jahutooteid]], sealhulgas [[makaron]]e ja [[kook]]e. Nisust valmistatakse ka mitmesuguseid [[alkohoolne jook|alkohoolseid jooke]] alates [[õlu|õllest]] kuni [[viin]]ani. Viimasel ajal on nisu hakatud kasutama [[biokütus]]ena. <ref name=Citizendium>[http://en.citizendium.org/wiki/Wheat Wheat] Artikkel nisust [[Citizendium]]is. Vaadatud 27. jaanuaril 2011 (inglise keeles)</ref>
 
Nisu kasutatakse ka [[loomasööt|loomasöödaks]]. [[Õled|Õlgi]] kasutatakse punumistöödel ja alates [[pronksiaeg|pronksiajast]] kuni [[19. sajand]]ini oli see levinud [[katus]]ekattematerjal. <ref name=Citizendium/>
284. rida:
| 100
|}
Tänapäeval kuulub nisu koos [[riis]]i, [[mais]]i ja [[harilik kartul|kartul]]iga maailma kõige tähtsamate kultuurtaimede hulka. Nisu kasvatatakse 67° [[põhjalaius]]est ([[Norra]], [[Soome]], [[Venemaa]]) kuni 45° [[lõunalaius]]eni ([[ArgentiinaArgentina]], [[Tšiili]]). Nisu moodustab umbes 30% kogu maailma teraviljasaagist ja on väga oluline [[valgud|valguallikas]].<ref name="wheat"/>
 
2012. aastal toodeti maailmas 671,5 miljonit tonni nisu, millega on see kolmandal kohal (maisi ja riisi järel). Nisupõldude kogupindala oli 217,3 miljonit hektarit. 90–95% nisu kogutoodangust moodustab harilik nisu, millele järgneb kõva nisu (''Triticum durum'').<ref name="fao"/>
292. rida:
=== Kasvukoha tingimused ===
 
Tavaliselt kasvatatakse nisu merepinna kõrgusest kuni 3000 m kõrguseni, kuid [[Tiibet]]is võib nisupõldude kõrgus olla kuni 4570 m. Nisu kasvatamisel on [[kasvuperiood]]i optimaalne [[õhutemperatuur]] ligi 25° C. Erinevad liigid ja sordid kasvavad õhutemperatuuridel alates 3...43–4° C ([[talinisu]]) kuni 30...3230–32° C ([[suvinisu]]). Nisu võib kasvatada seal, kus aastane [[sademete hulk]] on vahemikus 250...1750250–1750 mm. Kasvuperioodil on taimedele oluline piisava niiskuse olemasolu, liigne niiskus muudab taimed haigustele vastuvõtlikuks ning saagikus väheneb oluliselt. Nisusaagi koristusaeg on lõunapoolkeral tavaliselt [[oktoober|oktoobrist]] [[jaanuar]]ini ning põhjapoolkeral [[aprill]]ist [[september|septembrini]].<ref name="fao2">{{netiviide | URL = http://www.fao.org/docrep/006/y4011e/y4011e04.htm#bm04| Pealkiri = "Wheat in the world"| Väljaanne = Food and Agriculture Organization (FAO)| Kasutatud = 29.12.2010| Keel = inglise}}</ref> Kasvukohas eelistab nisu parasniisket viljakat [[muld]]a, mille [[pH]] on suurem kui 5,0.<ref name="EE">[[Eesti Entsüklopeedia]], 6. köide, Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], 1995. </ref>
 
=== Eksport ja import ===