Elektrivoolu tugevus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ikkieh (arutelu | kaastöö)
P lause ehituse pisiparandus
Silver V. (arutelu | kaastöö)
P →‎Surmav voolutugevus: Parandasin kirjavea: "on peetakse"
60. rida:
Teine kahjustuse põhjus on elektrilöögist saadud inimese kehas vabanenud energia termilised ja ka mehaanilised kahjustused: põletused, tõsisematel juhtudel termo- mehaanilised kahjustused, kuni inimkeha keema ajamiseni- ära põlemiseni või moondumiseni suurte vooludega kaasneva magnetvälja mõjul.
 
Inimesele surmava [[elektrilöök|elektrilöögi]] tekkeks peab voolutugevus inimese kehas ületama väärtuse, mis on umbes 0,05 A -siit [[rikkevoolukaitselüliti]] (RVK) rakendumise vool (ehk vooluringi juhtide voolude lubatud erinevus) on kokku lepitud 0,03 A ehk 30 mA. Elektri mõju inimkehale on väga individuaalne, oleneb millised kehaosi ja kuidas elektrivool keha läbib. Mõju sõltub ka inimese südame seisukorrast ning naha [[takistus]]est. Surm võib saabuda südame seiskumise tõttu, südamelihaste fibrillatsiooni (vere pumpamiseks vajaliku südamelihaste korrapäraselt ajastatud tegevuse asemel südamelihased tõmblevad kaootiliselt) tõttu või lihaste krambi tagajärjel lämbumise tõttu. Selline voolutugevus tekib inimese kehas ainult kõrgemate pingete puhul, mistõttu madalpingeallikadmadalpingeallikaid vahelduvpingega kuni 50 V ja alalispingega kuni 120 V on peetakse reeglina ohutuks. Kuid on kirjeldatud juhtumit, kus surm saabus 4,5 V patarei klemmide keelega katsumise järgselt.
 
On kirjeldatud nn tähelepanu efekti ‒ inimesed, kes on saanud mingil põhjusel rohkesti elektrilööke (näiteks elektrikud), on võimelised taluma tavainimesest tunduvalt kõrgemaid pingeid, sest nende naha elektrijuhtivus on vähenenud.