64-bitine arvutiarhitektuur: erinevus redaktsioonide vahel

'''64-bitilisus''' tähendab [[protsessor]]i arhitektuuris seda, et erinevad andmeühikud on maksimaalselt 64 [[bitt]]i (8 oktetti) laiad. Lisaks sellele on sama laiad ka protsessori ja [[Aritmeetika-loogikaplokk|ALU]] (''Arithmetic logic unit'') registrid, aadressisiinid ja andmesiinid. Samuti kasutatakse väljendit 64-bitine, et kirjeldada arvutigeneratsiooni, milles kasutatakse peamiselt 64-bitiseid protsessoreid.

 

 

==Arhitektuur==

:Peale mõningaid viivitusi annab Intel lõpuks välja IA-64 liini protsessorid, mille koodnimeks saab Itanium. Selle sihtmärgiks olid suure võimsusega serverid, kuid müüginumbrid ei vastanud oodatule.

'''2003'''

'''2004'''

:Intel reageeris AMD turuedule ja tunnistas, et on tootmas klooni AMD64-st, nimega IA-32e (hiljem nimetati ümber EM64T-ks ja lõpuks Intel 64-ks). Intel tõi turule uuendatud versioonid Xeon ja Pentium 4 protsessorite perekonnast, mis toetasid uusi 64-bitiseid instruktsioone. VIA Technologies tutvustas Isaiah 64-bitist protsessorit.<ref>[http://www.via.com.tw/en/resources/pressroom/2004_archive/pr041005_fpf-isaiah.jsp VIA Unveils Details of Next-Generation Isaiah Processor Core] VIA Technologies, Inc.</ref>

:Apple annab välja enda Mac OS X 10.3 "Panther" operatsioonisüsteemi, mis lisab toe 64-bitistele PowerPC 970 protsessoritele. Mitmetele Linuxi distributsioonidele tuleb AMD64 tugi. Microsoft teatab oma plaanidest teha Windowsi operatsioonisüsteem, mis toetaks ka AMD64 arhitektuuri, kuid millel on olemas ka 32-bitiliste rakenduste tugi. FreeBSD saab AMD64 toe.

'''2005'''

'''2006'''

:Microsoft andis välja Windows Vista, mille 64-bitine versioon toetas AMD64/Intel64 protsessoreid, kuid säilitas ka 32-bitise funktsionaalsuse. 64-bitises versioonis on kõik windowsi rakendused ja komponendid 64-bitised, kuid samas võisid erinevd tarkvaramoodulid säilitada ka 32-bitised versioonid.

:Apple annab välja Mac OS X 10.6 "Snow Leopard", mille enamus kaasas olevaid rakendusi on nüüd 64-bitised.<ref name="ars-macosx"/> Microsoft annab välja Windows 7-e, mis on sarnaselt Windows Vistale 64-biti toega. Hakatakse müüma 64-bitiseid Windowsi operatsioonisüsteemiga arvuteid. Microsoft annab välja ka Windows Server 2008 R2, mis on esimene ainult 64-bitine server Microsoftilt.

 

Üleminek 32-bitiliselt 64-bitilisele arhitektuurile on olnud vaevarikas, kuna enamus operatsioonisüsteeme ja drivereid peab uuest arhitektuurist kasu saamiseks ümber kirjutama. Ka tarkvara peab uute võimaluste ära kasutamiseks muutma. Vanem tarkvara on tavaliselt toetatud kas riistvara ühilduvuse režiimis (uued protsessorid toetavad seeläbi ka 32-bitiseid rakendusi), läbi tarkvaralise emulaatori või tegeliku 32-bitise tuuma sisestamisega 64-bitisesse protsessorisse (näiteks Itaniumi protsessorid, mis sisaldavad ühte x86 protsessori tuuma, et jooksutada 32-bitiseid rakendusi). Praegused 64-bitised operatsioonisüsteemid toetavad üldiselt nii 32-bitilisi kui ka 64-bitilisi rakendusi.<ref>[http://www.w7forums.com/windows-7-64-bit-vs-32-bit-t484.html Windows 7: 64 bit vs 32 bit?] W7 Forums</ref>

 

Kuigi 64-bitine arhitektuur teeb vaieldamatult kiiremaks töö valdkondades nagu videotöötlus ja suured andmebaasid, on pidevalt käimas vaidlused, kas samas hinnaklassis 64-bitised protsessorid on oma 32-bitistest alternatiividest kiiremad ka teistes valdkondades. Igaljuhul on X86-64 arhitektuuriga võimalik enamus 32-bitilisi operatsioonisüsteeme ja rakendusi sujuvalt jooksutada.

 

 

Kiirus pole ainuke faktor, millega 32-bitiseid ja 64-bitiseid protsessoreid võrreldakse. Rakendused, kus kasutatakse multi-taskingut, clusteringi ja stress testingut töötavad paremini 64-bitisel arhitektuuril. 64-bitised arvutiklastrid on laialdasti kasutusel suurtes organistatsioonides, nagu IBM, HP ja Microsoft just sellel põhjusel.

 

==Plussid ja miinused==

 

* Mõned operatsioonisüsteemid reserveerivad portsioni aadressiruumist operatsioonisüsteemile kasutamiseks ja vähendavad sellega aadressiruumi, mis on saadaval kasutaja programmidele. Samuti jaotavad enda protsessi aadressiruumi Windows CP DLLid ja teised operatsioonisüsteemi komponendid, jättes ainult 2-3 GB (olenevalt sätetest) aadressiruumi saadavale. 64-bitistel operatsioonisüsteemidel on see limiit on kõvasti kõrgem ja seetõttu ei piira reaalset mälukasutust.