Erinevus lehekülje "Pagulus" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 14 baiti ,  5 aasta eest
P
mittevajalikud "ning"-id parandasin "ja"-ks.
P (mittevajalikud "ning"-id parandasin "ja"-ks.)
== Ajalugu ==
 
Ajalooliselt levis idee pühast varjupaigast ja inimestele kaitse pakkumisest juba [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Egiptus]]es. Keskajal võimaldasid inimestele [[asüül]]i kirikud. Rahvusvahelisele areenile kerkis paguluse probleem 20. sajandil. Pagulaste määratlemise vajadus tekkis [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] tulemusel vajadusega eristada oma koduriigi kaitse kaotanud migrante teistest migrantidest.<ref name=":0">Adam Kuper, Jessica Kuper. ''The Social Science Encyclopedia'', New York: Taylor & Francis Group, 2010.</ref> [[Rahvasteliit]] sõlmis mitmeid rahvusvahelisi kokkuleppeid, mille alusel määrati pagulased erijuhtumite alusel kategooriatesse konkreetse päritoluriigi ningja kodumaalt pagemise põhjuse järgi.<ref>https://www.politsei.ee/dotAsset/25136.pdf, UNCHR, Pagulasseisundi tuvastamise menetlus ja kriteeriumid</ref> [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tulemusel tekkinud väga suured põgenikemassid tekitasid vajaduse uue ühese pagulasstaatuse määratluse järgi. [[1951]]. aastal võeti [[Genf]]is vastu [[ÜRO]] [[pagulasseisundi konventsioon]]. Konventsioon hõlmas inimesi, kes olid pagenud sündmustes, mis leidsid aset [[Euroopa]]s enne [[1. jaanuar]]i 1951. [[Dekolonisatsioon|Dekolonisatsiooni]]sündmuste tagajärjel tekkinud uued põgenemissituatsioonid paisutasid pagulusprobleemi ülemaailmseks.<ref name=":0">Adam Kuper, Jessica Kuper. ''The Social Science Encyclopedia'', New York: Taylor & Francis Group, 2010.</ref> [[1967]]. aastal lisati konventsioonile pagulasseisundi protokoll, millega laienes kehtivus ka väljapoole Euroopat ningja mis tühistas 1951. aasta ajapiirangu.
 
== Statistika ==
 
=== Konfliktid ja vägivald ===
Hinnanguliselt on 2013. aasta seisuga maailmas 51,2 miljonit inimest, kes on olnud sunnitud oma kodust lahkuma tagakiusamise, konfliktide, vägivalla ningja inimõiguste rikkumiste tõttu. 16,7 miljonit neist on pagulased, 33,3 miljonit sisepõgenikud ningja 1,2 miljonit inimest varjupaigataotlejad.<ref name="UNCHR">[http://www.unhcr.org/5399a14f9.html, UNCHR, Global Trends 2013]</ref> 2013. aastal lisandus 10,7 miljonit uut indiviidi - 8,2 miljonit sisepõgenikku ningja 2,5 miljonit värsket pagulast. Regiooniti on kõige rohkem sundlahkujaid Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas ning Sahara-taguses Aafrikas. Võrreldes 2012. aastaga on põgenike arv kasvanud 6 miljoni inimese võrra. Suure kasvu põhjuseks on Süüria kodusõda. Suur hulk inimesi on viimasel ajal sunnitud ümber asuma Aafrikas, eelkõige [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigis]], ningja 2013. aasta teises pooles ka [[Lõuna-Sudaan]]is. Kõige rohkem pagulasi elab [[Pakistan]]is, [[Iraak|Iraagis]] ja [[Liibanon]]is. Kõige rohkem pagulasi on põgenenud [[Afganistan]]ist, [[Süüria]]st ja [[Somaalia]]st. 86% pagulastest elab arengumaades.<ref name="UNCHR" />
 
{|
==== Eesti Pagulasabi MTÜ ====
 
[[Eesti Pagulasabi]] (''Estonian Refugee Council'') tegeleb pagulaste abistamisega, aidates neil leida Eestis elukohta ja tööd. Ühing aitab varjupaigataotlejaid, kogub humanitaarabi ningja teavitab üldsust.<ref>http://www.pagulasabi.ee/kes-me-oleme (vaadatud 2014-11-29)</ref>
 
== Eestlased paguluses ==
16

muudatust