Leopard 2: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lklundin (arutelu | kaastöö)
‎Välislingid: {{Commonskat-tekstina|Leopard 2 tanks}}
P elekri > elektri
55. rida:
4-käigulise planetaarne hüdromehhaaniline transmissioon HWSL-354/3 on firmalt Renk. Tagumist käiku on võimalik sisse lülitada edasi liikudes kuni 8 km/h.
 
Elektrienergia tagab tankile kontaktivaba vahelduvvoolugeneraator ja kuus akuelementi. Generaator kaalub 24,6 kg ja annab võimsust 20 kW. Akuelementide mahtuvus on 300 ampertundi. Mootor käivitub elekristarteriltelektristarterilt, külmal ajal kasutatakse eelsoojendusküünlaid.
 
Kütusepaagid kogumahuga 500 l asuvad mootoriplokis. Kaks lisapaaki kogumahuga 700 l asuvad roomikuriiulitel. Käigukast on automaatne, pööramissüsteem hüdrauliline. Vajadusel saab tanki juhtida komandöri kohalt.
109. rida:
Leopard-2A5 torni küljed ja eesosa sai kaldsoomuse, mille elemente oli lahingolukorras võimalik vahetada. Tänu sellele sai Leopard-2A5 unikaalse kiilukujulise torni, mida on raske mõne teise tanki omaga segi ajada. Torni kuju muudatusest sõltuvalt paigutati ringi ka osad optilised vaatlusseadmed. Lasersihik sai moderniseeritud protsessori ning oli nüüd suuteline markeerima ka vastase helikoptereid. Lahingukomlekti lisati uraansüdamikuga soomustläbivad laengud LKE-1. Tanki mass tõusis 62 tonnini.
 
Algselt sooviti tasemeni A5 moderniseerida kõik Bundeswehri 2125 Leopard-2e2 aga 1998 aastaks oli seda tehtud vaid 225 masinaga.
 
Kuna konkurents relvaturgudel on suur ja konkurentide masinate tehnilised näitajad järjest tõusevad, otsustati 1996 luua modifikatsioon Leopard-2A6. See on siiani ka viimane seeriatootmises olev.