Chephreni sfinks: erinevus redaktsioonide vahel

Sfinks on oma nime saanud [[Vana-Egiptus]]e [[Vana-Egiptuse kuningas|kuninga]] [[Chephren]]i järgi, kes lasi 26. sajandil eKr püstitada ühe suurtest püramiididest. Sfinks asub [[Chephreni püramiid]]i idaküljel asuva pühamu ees ning kuulub seega Chephreni hauakopleksi juurde. Kas Chephren lasi ehitada ka sfinksi, on vaieldav. Suur sfinks tahuti arvatavasti välja [[lubjakivi]]kaljust, mis jäi üle Chephreni püramiidi blokkideplokkide murdmisest. Sfinksi nägu kujutas arvatavasti Chephrenit ja on seega vanim teadaolev monumentaalne vaaraoportree.

Ühe oletuse järgi on sfinks jäänuk perioodist, mis eelneb meile tuntud Vana-Egiptuse tsivilisatsioonile. Selle teooria kohaselt pärineb tasee 15 000 aastat tagasi eksisteerinud ürgkultuurist. Väide tugineb Chephreni sfinksi ja Giza püramiidide ehitusmaterjali erosioonikahjustuste võrdlemisel.

Teise, üldlevinud oletuse, on enamus egüptolooge tänaseks kokku leppinud, et sfinks kujutab siiski meile tuntud egiptuseEgiptuse kuningat Chephreni, kes oli [[4. dünastia]] neljas kuningas ja kes valitses 3. aastatuhandel eKr.